Postimees Reede
 «  04.mai 2007  » 
На русском 
Gallup
Kas Venemaa majandussanktsioonidel on Eestile oluline mõju? (2845)
Jah, paljud inimesed kaotavad töö
 4.43%
Jah, ettevõtted kannavad suuri kahjusid
 10.76%
Ei, see aitabki majandusbuumi jahutada
 14.87%
Ei, kahju kannavad peamiselt venelased
 69.94%
Logi sisse
Loetavuse TOP
TOP kommentaarid
Blogid
 Esileht > Eesti uudised > Tallinn 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Linna parim perearst murrab müüte
04.05.2007 00:01
Hille Tänavsuu, Postimees


Mullu Tallinna parimaks perearstiks tunnistatud Kaja Arbeiter kummutab müüdi, nagu ei sooviks perearstid oma sissetulekute nimel teha uuringuid ega kirjutada patsientidele saatekirju eriarstile pääsemiseks.

 
Kaja Arbeiter on Tallinna perearstide seltsi ja ka linna arstide liidu juhatuse liige, samuti Pirita majandusgümnaasiumi hoolekogu liige. Pirita koolis õpivad ka kaks tema nooremat last.
Foto: Peeter Langovits

«Võib-olla on niisugune müüt tekkinud sellest, et vahel tuleb inimene ja soovib saatekirja kõrvaarsti juurde. Küsin siis, mis viga. Ütleb, et tahab kõrvu pesta. No kõrvaarsti töö ei ole kõrvu pesta, selle teeb ära pereõde. Siis inimene ütlebki: näe, perearst ei andnud saatekirja,» kirjeldab Arbeiter.

Arbeiter kinnitab, et perearsti sissetulek ei olene sellest, kui palju ta analüüse teeb või saatekirju kirjutab, vaid eelkõige n-ö pearahast. Kõik analüüsid maksab kinni haigekassa. «Saatekirjadest ei saa perearst mingit kahju, pigem hoopis kasu, sest temani jõuab hiljem eriarsti konkreetne diagnoos,» selgitab perearst.

Tema hinnangul teeb enamik perearste kõik tarvilikud uuringud ja saadab patsiendi vajadusel eriarsti juurde. «Aga kolleege on tõepoolest igasuguseid, kõigi eest ei saa ma vastutada,» nendib ta siiski.

Tunnustus teistelegi

Tallinna Perearstide Seltsi juhatuse ettepanekul tunnistas linn mulluse töö eest Pirita perearstikeskuse ühe rajaja Kaja Arbeiteri parimaks perearstiks. Parim pereõde Kätlin Kosula töötab Merelahe perearstikeskuses.

«Arvan, et see ei ole tunnustus ainult mulle, vaid ka kolleegidele, arstidele ja õdedele, kellega koos oleme tööd rüganud, et see perearstikeskus üles ehitada,» lausub Arbeiter tagasihoidlikult. Kolleegid, kellega ta koos kaheksa aastat tagasi Pirital alustas, on Mirjam Türkson ja Aili Tabri. «Kuna oleme olnud hea meeskond, siis osa sellest tunnustusest kuulub kindlasti ka neile.»

Arbeiter töötas ligi kümme aastat kiirabiarstina. Kui perearstisüsteemi juurutati, otsustas ta ametit vahetada – see tundus põnev. Algus oli küllalt keeruline. Praegune maja Kloostrimetsa tee 29, endine 4. haigla pansionaat, tuli täielikult ümber ehitada. «Algul saime selle rendile lühikeseks ajaks koos suurte investeerimiskohustustega. Segadust ja muret kui palju. Tänu pikkadele ja keerulistele asjaajamistele on perearstikeskus saanud majale 50 aastaks hoonestusõiguse,» võtab Arbeiter tollase tegevuse kokku.

Praeguseks on kaks korrust renoveeritud. Maikuus valmib ka keldrikorrus, kuhu rajatakse taastusraviosakond.

Mitme põlvkonna arst

Arbeiter kinnitab, et perearstindusega rikkaks ei saa, hea, kui vaevu ots otsaga kokku tuleb. Kui pisuke kasum ka tekib, on ees sada auku, kuhu see investeerida.

Linnaisad on alati uhkeldanud, et toetavad perearste. «Tõepoolest, iga nimistu kohta saime aastas

28 000 krooni. Kuna minu nimistus on 2000 inimest, teeb see inimese kohta 14 krooni aastas. Pole eriti suur summa, aga abiks ikka,» rehkendab Arbeiter.

Ta tahab kummutada veel teisegi müüdi, nagu vastutaks inimese tervise eest perearst või riik või keegi kolmas.

«Arvan, et iga inimene peaks oma tervise eest ikka ise vastutama.

Kuidas mina saan aidata, kui inimene suitsetab, joob, tarbib narkootikume ja tuleb siis arsti juurde ning ütleb: tehke mind terveks,» räägib Arbeiter. Ta tunneb enda sõnutsi rõõmu, kui inimesed tulevad lihtsalt oma tervist kontrollima. Tema arvates võiks tervisekontroll olla lausa kohustuslik.

Paljude patsientide hinnangul on Arbeiter tõesti terve pere, mitme põlvkonna arst.

«Kui keegi pereliikmetest tuleb vastuvõtule, siis küsin alati, kuidas teistel läheb. Eriti kui peres on väikesed lapsed. Kas kõik on terved. Meie töös on suhtlemine väga oluline, see võtab vahel valugi ära,» märgib Arbeiter.

Tema jutu järgi tunneb ta oma patsiente piisavalt hästi, sest umbes 80 protsenti neist käib aasta jooksul vähemalt korra arsti juures.

Omal ajal soovitas üks vanatädi: «Õpi, latseke, hambaarstiks. Temale pannakse ikka kolm rubla kitlitasku.» Arbeiter ei õppinud hambaarstiks ega saanud esimesel korral isegi ülikooli sisse. Töötas aasta Maarjamõisas sanitarina. «Esimesel öötööpäeval tegi üks operatsioonilt tulnud patsient end täis. Öökisin küll ja valasin pisaraid, aga pidin ära koristama,» meenutab ta.

Perearstikeskus uuris hiljuti patsientide rahulolu. Arbeiteri patsientide arvamused olid valdavalt kiitvad, nurisejaid oli vaid viis.


Patsientide hinnanguid

+ Alati professionaalne ja asjakohane suhtumine pluss arstiabi, lisaks meeldiv ja isiklik suhtlemine; perearst on päris hästi kursis minu krooniliste haigustega

+ Alati pääseb soovitud ajal vastuvõtule, arst kuulab mured ära ja suunab vajadusel edasi

+ Telefoni teel sain 100% infot

+ Küsib alati, kuidas mul üldse läheb, ei kiirusta liialt ja aitab alati

+ Suhtumine on väga positiivne ja heatahtlik

+ Meeldiv keskkond aitab haigetel paraneda

- Perearsti juurde on raske saada

- Perearst suhtleb rohkem arvuti kui patsiendiga

- Raske on arstiga ühendust saada

- Arst võiks oma patsiendi vastu rohkem huvi tunda

Allikas: Pirita perearstikeskus


Kaja Arbeiter

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 5  


Gallup
Kas Venemaa majandussanktsioonidel on Eestile oluline mõju? (2845)
Jah, paljud inimesed kaotavad töö
 4.43%
Jah, ettevõtted kannavad suuri kahjusid
 10.76%
Ei, see aitabki majandusbuumi jahutada
 14.87%
Ei, kahju kannavad peamiselt venelased
 69.94%

Arvamusplats


Tarbija24


Elu


 
Elu
Fotogalerii
Kõik galeriid »
Tallinn
Videouudised
Online intervjuud
Blogid
Kaebusteraamat
Tarbija24
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
20:05 Microsoft ostab Yahoo?

18:07 Arvutikaitse spetsialist kardab uusi rünnakuid Eesti veebilehtedele

17:27 343-hobujõulist BMW M1 esitletakse järgmisel aastal
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
©1995-2012 Postimees | Kasutustingimused | Töötajad | Reklaam | Kontakt Uudised | Sport | Tarbija24 | Elu24 | Ilm | TV kavad | Koomiks | Telli ajaleht | Arhiiv | Paberleht | RSS feed