Tallinna sadama juures asuv Liviko Alcostore avas uksed kell 8.30 ja samal ajal avanesid sahinal ka kaupluse ukse ees peatunud turistide bussi uksed. Ei mingit trügimist ega ennenägematuid ostukoguseid, kaubakärud täitusid õlle ja odavama hinnaklassi viinaga. Nagu tavaliselt. «Ei tule siin mingit viinarallit,» arvas müüjate kollektiiv üksmeelselt. Järgneva paari tunni jooksul jäigi pood ostjatest tühjaks. Ka kõrvalasuvas Norde Centrumis täiendati hommikul üksnes söögivarusid. Ostukorvist rändas kassaletile vaid paar purki õlut.Kollektiivne viinaost «Ma loodan, et oleme suuremaks ostmiseks hästi valmistunud,» kiikas Tallinna kesklinna Feenoksi-nimelise napsipoe müüja Oksana Zaporoets tagaruumi poole. Kell näitas üheksandat hommikutundi, leti ees seisvad inimesed hoidsid ühes käes rahakotti ja osutasid teisega riiulitel asuvatele pudelitele. Osteti viina, väga palju viina. «Eks täiendatakse varusid,» nentis Zaporoets. Ta oli kindel, et suuremat rahvahulka võib poodi oodata lõuna ajal, enne uste sulgemist. Ent veidi enne kella kahte päeval ei väljunud alkoholikoormate all ägades kauplusest keegi. Üks väike ja töökas kollektiiv lähetas varahommikul napsi järele väga pisikest kasvu naise. «Teised ei saanud töölt ära, seepärast saadetigi mind ja autojuhti,» selgitas end lihtsalt Ljudmillana tutvustanud naine. «Sel kuul on meil kollektiivis palju sünnipäevi ja tuleb ju kuidagi tähistada. Keeluseaduse tõttu kannatavad kõige rohkem korralikud inimesed. Pätid, kes linnas lõhkumas käivad, ega nemad ju korralikust poest napsi osta. Nad hangivad kusagilt mujalt,» oli Ljudmilla kindel ja taris kaubikusse raske koliseva koti. Autojuht Jaak Tamm kinnitas, et pole eriline napsisõber. Samas oli ta veendunud, et õlut peab mehel ikka kodus olema. Nädalavahetus tulemas, vaja maakodusse sõita ja sauna teha selleks puhuks lubas ta kaksikvennaga kahe peale kasti kesvamärjukest küll varuda. Tea, kunas jälle saab. Kell kümme veeretasid rõõmsameelsed põhjanaabrid Thomas Markusson ja Pertti Lappalainen Sikupilli Prismast välja kaht käru, kuhu oli pakitud nii palju õlle- ja siidrikaste, et rohkem poleks koormasse mahtunud isegi nööpnõela. «Meil on tulemas pidu, kuhu on kutsutud 160 inimest,» põhjendasid mehed kogust. Et Eesti poodidest alkoholi osta ei saa, teatasid kõik Soome lehed, samuti seda, millal keeld lõpeb. Õllekastiga kalale «Ei siin ole hullu,» võtsid põhjanaabrid olukorra kokku. Eesti poes on ju õlle- ja siidrikast kaks-kolm eurot odavam kui laevas, Soome poodidest rääkimata. Rene Perk põhjendas paari kasti õlle ostu tõigaga, et sõidab kohe Karjalasse kalale. «Kuiv seadus oli väga õige otsus, kaine peaga ei kipu keegi märatsema,» põrutas Perk. Et inimesed nüüd suurtes kogustes alkoholi varuma hakkavad, Perk ei uskunud. Isegi taksoviina müümisest pole jutud tema kõrvu ulatunud. «Tänapäeval on normaalsetel inimestel kodus baarikapp ja seal on alati mõned head joogid,» tõdes ta. |
