Too

Soolise võrdõiguslikkuse aspektist on oluline, et tööotsijate taustauuringud keskenduksid üksnes kandidaadi tööks sobivusele, näiteks kvalifikatsioonile, oskustele ja teadmistele.

Kindlasti ei ole asjakohane uurida tööotsija soo, laste arvu, perekonnaseisu või pereplaneerimise kohta, kirjutab soolise võrdõiguslikkuse volinik Margit Sarv Äripäeva eriväljaandes Koolitus.

VIIMASED KOMMENTAARID inff õiguskantsler  http://www.oiguskantsl  er.ee ja andmekaitse  inspektsioon  http://www.dp.gov.ee säm Eks tööandjad püüavad  läbi  töötervishoiuarstide  töötajate eraellu  sekkuda ja infot  saada. Siis tööta... Teised kommentaarid

Need andmed on Sarve sõnul eraisikulised ning ei näita kuidagi isiku võimekust täita pakutaval ametikohal nõutavaid tööülesandeid.

«Tööandja valik peaks langema kõige kompetentsema kandidaadi kasuks, olenemata tema soost või perekondlikest kohustustest. Parima kandidaadi kõrvalejätmine soo, perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu oleks sooline diskrimineerimine, mis on soolise võrdõiguslikkuse seaduse ja töölepingu seaduse alusel keelatud,» tõdes Sarv.

Seepärast on tema sõnul kahetsusväärne, et tööotsinguportaalid pööravad tööotsijate isikuandmetele põhjendamatult suurt tähelepanu.

«Töölesoovijad peavad vahendusfirmade kaudu kandideerimisel täitma CV vormi, milles muu hulgas päritakse nende soo, perekonnaseisu ja laste arvu kohta, mis võimaldavad eelarvamuslikel hoiakutel mõjutada tööandja esmast valikut ja välistada oma ala parimad asjatundjad. Ka juba kehtiva töösuhte puhul ei pea tööandja üldjuhul teadma töötaja eraelulisi andmeid.»

Samas rõhutas Sarv, et töötaja ei saa ilma tööandjat teavitamata aga eeldada, et viimane arvestaks tööõigusest tuleneva erikaitsega, mis laieneb muuhulgas rasedatele ja väikelaste vanematele.

Toimetas PM Online