|
Kuigi kõrvenõges ja naat on tuntud eelkõige tülika umbrohuna, saab nende
lehti kasutada maitsva supi, salati või isegi pirukate valmistamisel, kirjutab
Virumaa Teataja.
Nõges asendab kevadel edukalt rohelisi aedvilju, selle kõrvetava taime lehed
sisaldavad hulganisti vitamiine, mikroelemente ja orgaanilisi happeid.
Minu vanaema Loreida meenutas, et sõja ajal ning pärast seda, kui valitses
nälg, andis nõgesesupp palju vitamiine ning aitas näljatundest jagu saada. «Kui
juhtus, et nõgese sai enne veel ehtsa taluvõiga läbi praadida, oli see lausa
maiusroog,» meenutas vanamemm.
Ta lisas, et toidu valmistamise juurde kuulus ka nõgese oskuslik korjamine ja
puhastamine. Alati vaadati, et hulka ei satuks umbrohukõrsi ega muud prahti. «Ja
kindad pidid käes olema, et kõrvetada ei saaks,» kinnitas Loreida.
Maitsvad salatid
Noor tartlasest kokandushuviline Meelis Mesilane andis nõu, et nõges maitseb
väga hästi, kui seda võis koos hakitud küüslaugu ja sibulaga kuumutada ning
soola ja pipraga maitsestada. Täiusliku maitseelamuse saamiseks lisada veidi ka
hapukoort.
Meelis Mesilane rääkis veel, et kui soolaga maitsestatud vesi keema ajada,
nõgeselehti selles paar minutit kupatada, kuni need kokku vajuvad, seejärel vesi
läbi kurna välja valada ja taimed korralikult kuivaks suruda, saab nõgesest
tooraine, mida on hea kasutada paljude toitude valmistamise juures. Seda sobib
panna suppidesse, hautistesse ja isegi pirukate tegemisel tarvitada.
Nõgeselehti võib ka kuivatada ning teha sellest pulbrit, mida sobib jällegi
kõigisse roogadesse puistata.
Kõige enam tehakse nõgesest siiski salatit. Maitsva salati saab nii:
nõgeselehed eelnevalt pesta ja asetada sõelale, seejärel valada üle kuuma veega.
Kui lehed on nõrgunud, need tükeldatakse ja süüakse kohe pärast maitseainetega
segamist. Maitsestada saab näiteks majoneesi ja hapukoorega, samuti võib
salatile lisada sibulat, peterselli, muna ja riivitud porgandit.
Naati, mis on eelkõige tuntud kui tülikas umbrohi, kasutatakse toiduks kogu
suve, kuid ikka ainult selle noori lehti. «Eriti maitsvad on naadilehed aga
varakevadel, kui need on veel heledad ja kortsus,» teadis vanaema. Naadilehed
sisaldavad rohkelt E- ja C-vitamiini, samuti mineraal- ja kiudaineid.
Vanaema rääkis, et naat on hea maitseroheline ning seda saab näiteks keedetud
kartulitele peale puistata. Kuid lehti võib ka kupatada, võis kuumutada ja
kasutada hautistes, suppides ja vormiroogades.
Aive Luigela kirjutas Terviselehes, et naadilehti kasutatakse koos paljude
teiste taimedega, eriti salatites. Naadisalatile võib lisada hiirekõrva,
võilille, põdrakanepi, jänesekapsa, paiselehe, hapuoblika lehti ja
kultuurtaimedest rabarberit, tomatit, kurki ja muud sellist. Salatit sobib
segada kastmetega, kasutades õli, hapukoort ja majoneesi.
Kaalujälgija Sille Ranniku naadisupi valmistamise soovitus on järgmine: 1,5
liitrit naadilehti pesta ning seejärel keeta soolvees pehmeks. Nõrutada sõelal
ja hakkida peeneks. Segu kallata kastrulisse, kuhu panna kolm supilusikatäit
jahu, supilusikatäis võid või rasva ning lasta enne puljongi ja kahe liitri vee
lisamist pisut tulel podiseda.
Supi sisse lisada maitse järgi soola, pipart ja suhkrut, pisut kartulijahu ja
lasta kaane all kümme minutit keeda. Naadisuppi sobib serveerida rediste või
munaga, peale puistata sibulat või peterselli.
«Leidsin selle retsepti kuskilt ajalehest, aga koguseid tohib mõistagi muuta,
samuti maitse järgi mõni komponent ära jätta,» rääkis Rannik.
Nõges juustele
Nõgese keetmisel saadud vesi jätke juuste pesemiseks. Vanaema hinnangul
vabastab see kõõmast, soodustab juuste kasvu ning peatab väljalangemise. Eriti
hea toime on veel siis, kui lisada kõrvenõgesele takjajuuri.
Vanaema mäletas, et nõgesevesi lõi juuksed läikima.
«Ega minu nooruspõlves moodsaid šampoone ei olnud, tihti sai pead pestud
tavalise seebiga.»
Kodumaine sibul ja kurk Rakvere turult
Rakvere turult sai eile osta Sagro aiandi värsket kurki hinnaga 30 krooni
kilogramm, samuti rohelist sibulat, mis on kasvanud koduaia kasvuhoones ja
peenramaal. Eestimaistest köögiviljadest pakuti veel peakapsast, sibulat ja
kartulit.
Erinevat sorti kartulit müüdi 3-5kroonise kilohinnaga. Sortidest tõstis üks
müüjanna eriti esile «Agria»-nimelist kartulisorti, mis on väga hea maitsega ja
keeb kiiresti. Traditsioonilistest sortidest olid müügil «Gunda», «Anti» ja
«Läti kollane».
Köögiviljadest oli eile müügil kodumaine punapeet hinnaga 5 ja 6 krooni
kilogramm ja porgand hinnaga 8 krooni kilo.
Eile päeval ei olnud kodumaise toodangu pakkujaid külma ilma ja jaheda tuule
tõttu palju, kuid Eestis kasvatatud köögivilja hindavad tarbijad kõrgelt,
kinnitas üks müüjatest. «See, et toodang oleks Eestis kasvatatud, olgu selleks
siis kartul, kurk, punapeet või harilik roheline sibul, on ostja jaoks ikka väga
oluline,» lausus ta. |
