|
Eestis põeb diabeeti ca 70 000 inimest, neist ligi 85 protsenti põeb II
tüübi ehk insuliinsõltumatut diabeeti.
Kuigi haigus on päritav, tuleneb haiguse kulg eelkõige elustiilist -
toitumine, liikumine, ülekaalulisus, kõrge vererõhk. Just tervislik toiduvalik
ja liikumine on tablett- ja insuliiniravi kõrval peamisteks II tüübi diabeedi
raviviisideks.
II tüübi diabeeti haigestutakse reeglina vanemas eas, kuid viimastel aastatel
on arenenud riikides sagenenud juhud, kus haigestumine toimub noores eas.
Eesti Diabeediliidu tegevjuhi Ulvi Tammeri sõnul näitas hiljutine DEPAC
(Diabetes Experts Panel from Accessing Countries) uuring, et tänases Eestis ei
ole diabeediravi sellisel tasemel, nagu sooviksime.
«Eesti patsientide veresuhkru tase on halvasti kontrollitud, mis võib aga
viia väga tõsiste tüsistuste tekkeni, mille hulka kuuluvad südame- ja
veresoonkonna haigused ja rabandused, neerukahjustused, amputatsioonid ning
pimedaksjäämine,» selgitas Tammer.
Diabeedi ravi, sh ravimite kättesaadavuse tagamine patsientidele
haigekassasüsteemi kaudu on ülioluline mitte ainult tõsiste tüsistuste
vältimiseks, vaid ka tervishoiusüsteemile tervikuna, kuna uuringu kohaselt
lähevad halvasti ravitud diabeedipatsiendid riigile üle 3 korra enam maksma.
Riigi poolt on tagatud insuliinide 100-protsendiline kompenseerimine, kuid II
tüübi diabeedi patsientide ravis eelneb insuliinravile sageli tablettravi ja
seal on jäänud Eesti patsientide jaoks osa võimalustest seni kättesaamatuks.
Täiendavate efektiivsete tablettravi võimaluste loomine võib aga insuliini
kasutamist edasi lükata.
Teavituskampaania raames toimub on inimesed oodatud nii suhkruhaiguse,
kahtluste kui ka küsimuste korral pöörduma Diabeedikeskusesse (Sütiste tee 17,
Tallinn) või Eesti
Diabeediliitu. Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
