Tung seda ilmaimet näha on Eestistki nii suur, et vähesed turismifirmad, mis
Hollandi lilleparaadi ajaks eestlasi rahvaste ja rahvuste rõõmsat paabelit
täiendama viivad, müüvad oma reisi sinna hoobilt välja. Pärnus tuntud Gondvana
Reisidki täitis seitsmendat kevadet bussi lille- ja aiandushuvilistega, kirjutab
Pärnu Postimees.
Keukenhof, ilusaim kevadpark
Madalmaade Kuningriiki sõidu eel ei olnud ma Keukenhofist kuulnudki. See 32
hektari suurune ja maailma ilusaimaks kevadpargiks nimetatud paik jääb Lisse
linna külje alla ning võib ajaloos vaadata 15. sajandisse. Aega, mil lossiköögi
tarvis siin krahvinna Jacoba von Beirenile maitsetaimi kasvatati ja sellest
saigi paik nime – De Keukenhof - , sest de keuken tähendab kööki. Nii et –
köögiõu, kuigi siin laiutab lillemeri.
Hiljem läks loss rikka kaupmehe pere kätte, kellel aga oli ilumeelt, sest
just proua ja härra van Pallandti palvel hakkasid tuntud maastikuarhitektid
Zocherid kujundama aedu ja parke. Just see inglise stiilis kavandatud ja
kujundatud maastik ongi jäänud lillemuinasjutumaa aluseks.
«Hollandlastele tähendab Keukenhof kevade ja rõõmu sümbolit, suurt
atraktsiooni turistidele ja loomulikult head sissetulekuallikat,» ütleb
hollandlasest kolleeg Günter Brandorff.
Tänavune külastajate arv selgub 20. mai järel, mil lille- ja õiteküllusega
hiilgav aed jääb järgmise aasta ootele. Mullu käis siin, pealinnast Amsterdamist
edelasse jäävas maakohas üle 750 000 uudistaja.
Õitevahus kirsside alt varjulisele pöökpuu- või tammealleele jalutades,
kirjeldamatut sibullillede kirevust ning purskkaevusid, tiigisilmi ja valgeid
ning musti luiki imetledes tabab sädevil inimestele pilku heites tunne, nagu
osaleksid rahvusvahelisel kokkusaamisel. Jaapanlased istuvad keset tulbivälju,
et neid just seal pildistataks. Süsimusta nahavärviga neiud lasevad ennast
kontrastiks pildistada valgete tulpide taustal, valgete turbanitega hindud
võtavad jalgade puhkamiseks murul istet.
Keukenhofi on nimetatud ka fotograafide eldoraadoks – kullamaaks.
Üle 500 aedniku hoolitseb hooajal hiigelaia ilu eest, järgides käsitsitöö
põhimõtet. Nii ei mürise siin muruniitjad ega puhuta tehniliste abilistega
prahti laiali, nagu paraku Pärnu haljasaladel vaikseimalgi hommikul ette tuleb.
Tulbitriipu vaibad katavad põlde
Tulbihullud, võiks öelda hollandlaste kohta. Tulpi kujutavad nad kõikjal,
kuhu vähegi annab seda 1593. aastal Madalmaadesse toodud lille paigutada: nii
tassidel kui vaasidel, pastakatel ja šokolaadidel, rätikutel ja sallidel.
Keukenhofis eputab õite suuruse, kuju ja kirevusega üle 600 tulbisordi,
peenardesse on pandud üle seitsme miljoni sibula. Niisuguse rikkuse eest peaksid
hollandlased ütlema tänu oma merelisele kliimale ja viljakale mullale, mis
soosib looduse kingitusena sibullillede kasvatamist ja aretamist.
Tulbihulluse kõrgajal maksti ühe uue aretatud sibula eest sellega võrdses
kaalus kullaga, see aeg jääb 1634.-1637. aastatesse, kuid oma tipptaset
tulbikasvatuses ja -aretuses ei ole maailma vanima trikolooriga uhkeldav Holland
kellelegi loovutanud.
Nii näebki kevadel vaid seal silmapiirini ulatuvaid välju, millele oleks nagu
värvikirevates triipudes vaip laotatud ja kus mujalt saabunud ajavad silmi
pärani, sest tulbiõisi koristatakse traktoritega. Aiandusega kodus olijad teavad
siinkohal seletada, et kui õis võetud, hakkab sibul endale jõuvaru koguma.
Kultuurtulpide nimistu koostas Rootsi loodusteadlane ja arst, süstemaatika
isa Carl von Linné, kelle sünnist 23. mail möödub 300 aastat. Just seda
tähtpäeva silmas pidades järgib Keukenhof tänavu motot «Linné, 300 aastat
lillede kuningat» ning just seepärast avas Rootsi kroonprintsess Victoria 21.
märtsil siin kevadise ligitõmbava vaatemängu.
Tagantjärele peaks aga Madalmaade Kuningriik tegema kummarduse mitte ainult
teise kuningriigi loodusteadlasele, vaid ka omaaegsele Lisse linnapeale, kelle
oskuslik PR-trikk tõi 1949. aastal kokku piirkonna aednikud, juhtivad
sibullillede kasvatajad ja eksportijad, ning vabas õhus korraldatud
lillenäitusele algas vaatajate tormijooks. Ja on jätkunud kõik vahepealsed
kevaded, jõudes ületuleval aastal tähelepanuväärse 50. korrani.
«Tulpide, hüatsintide ja teiste sibullillede mustrid kavandatakse sügisel,
sibulad, mida istutamiseks vajatakse, kasvatatakse ette suurtel põldudel,»
mainib Keukenhofi köögipoole kohta sealne kolleeg.
Lillekujud löövad tummaks
Mõõtmatutelt väljadelt lõigatud tulbi-, nartsissi-, hüatsindi- ja teisedki
lõhnavad õied vormuvad hiiglaslikeks lilleseadeteks, mis läbivad lilleparaadil
ligi 40 kilomeetrit, saadetuna kahte kätt elevil rahvamassist ja kaamerate
silmapilgutustest.
Temaatilised lilleseaded ehk corso’d valmistavad ette ja toovad nende
näitamisega endale tunnustust lilleaiad, aiandid ja firmad, oma panuse lisavad
sponsorid, ettevõtjad, kaasatud linnadki. Paraad algab hommikul Noordwijkist ja
lõpeb õhtul Haarlemis, läbides 40kilomeetrise vahemaa.
> Loe edasi |
