Reis

Jetlag’ist (ajavööndite vahetusest tekkinud füüsiline bioloogilise kella segiminek, mis avaldub füüsilise, vaimse ja emotsionaalse ebamugavustundena – toim) räägitakse sageli kui millestki jubedast ja paratamatust: pruugib vaid lennata üle ookeani, kui on garanteeritud, et oled kolm päeva teovõimetu, kibeled varavalges voodisse ja vahid öösel üleval nagu kukulind. Tagasi tulles sama lugu, ning iga järgmine kord olevat eelmisest hullem.

Aeg tiksub omasoodu

Oma kogemustest võin öelda, et kõigi puhul see reegel siiski ei kehti ning te võite olla just see, kes teeb nagu mina: jõuab kohale, keerab kella kohaliku aja järgi õigeks ning elab edasi nagu kõik teisedki. Ei mingit unisust või unepuudust! Siiski ei tähenda jetlag ainult raskusi ajavöönditega harjumisel.

Kui elame oma igapäevases elurütmis, on asjad meie jaoks lihtsad ja selged: kui tuleb õhtu, läheme magama, kui saabub hommik, ärkame üles. Olles reisil ja liikudes ühest ajavööndist teise, vahel ületades neid koguni mitmeid, satub meie bioloogiline kell aga sageli suurde segadusse. Spetsialistide arvates piisab kolme-neljatunnisest ajavahest, kui juba hakkame end ebamugavalt tundma.

Kuid une-ärkveloleku probleemide teke on vaid üks jetlag’iga kaasuvatest hädadest. Näiliselt täiesti põhjusetud pea- ja kõhuvalud, ärrituvus, mäluhäired ja üldine vaimse ja füüsilise sooritusvõimelangus on samavõrd tõenäolised.

Harjuta varakult

Üldiselt peavad arstid ajavöönditega harjumist raskemaks neil, kel ka kodus töö- ja puhkuserežiim kõvasti lonkab. Seega võiksite kas või mõni päev enne pikemat reisi (soovitav aga eriti laste puhul) viia sisse mingigi päevakava ja katsuda sellest kinni hoida.

Esiteks aitab see süütu rutiin paremini toime tulla paratamatult tekkiva reisierutusega ning teisalt õpetab organismi paremini «sõna kuulma». Kui olete lendamas ajas edasi (ehk ida suunas), heitke paari päeva jooksul tund-kaks harjumuspärasest varem magama.

Mõte, et küll ma lennukis magan – mugavad istmed, kõrvaklapid peas ja konti murdev väsimus teevad iseenesest ära tänuväärse uinutamise töö – võib osutuda sügavalt ekslikuks. Lennukis pole nimelt kunagi tõeliselt vaikne ja rahulik: sõelumine ja sebimine käib kogu aeg ning kui juhtute istuma vahekäigu poolsel istmel, tuleb teil taluda nügimisi, püsti tõusmise palveid ja muud taolist lausa lakkamatult.

Ent vahekäigupoolsel istmel istumisel on kõva pluss: saab iga hetk püsti tõusta ja jalgu sirutada. Selleks, et soovitud kohta saada, võite selle broneerida juba koos lennukipiletiga või jätkulendude puhul juba esimesele lennule minnes. Teiseks pole istuv asend (seda enam, et jalatugesid turismiklassis pole) magamiseks sugugi mugav, kuigi algul nõnda näib.

Ka on ebamugav, kui pea unisena ühel küljelt teisele kõlgub, kuigi enamikus lennukites on olemas väikesed padjad ja pleedid, mida vajadusel abiks võtta. Siiski soovitan mugavuse nimel kaasa võtta spetsiaalse kaela ümber pandava u-kujulise (näiteks täispuhutava) padja ning kasutada julgelt mõnd oma reisikotti jalatoena.

Kui te lennukist kuidagi pool-ärkvel, pool-uinununa lõpuks hotelli jõuate, ei pruugi teie piinad sugugi lõppenud olla. Uskumatult paljudel inimestel on raskusi võõrastes oludes, veel enam võõras voodis uinumisega.

Kui jõuate kohale õhtul (aga meie aja järgi näiteks varasel pealelõunal), otsige kõigepealt võimalus teha hotelli lähistel kerge õhtune jalutuskäik või viibige mõnikümmend minutit terrassil värskes õhus, rüübates tassikese teed. See aitab enne magamaminekut nii väsitavast reisist, päevastest emotsioonidest-elamustest või tööpingest (kui olete ärireisil) lõõgastuda ja on hea une truuks sissejuhatajaks.

Tooge päeva vaheldust

Kui teate oma varasematest kogemustest, et väsite teises ajavööndis olles päevasel ajal väga ära, planeerige toimetused/kohtumised nii, et saaksite päeval kas või pooleks tunniks korraks pikali heita ja silma kinni lasta. Kuid ärge laske und sellest pikemaks, sest muidu võite ära rikkuda oma öise une. Ei tee ka paha võtta kaasa mõni pakike oma lemmik(une)teed, vajadusel läbi proovitud unerohutabletid.

Neile, kelle päevad kaugel raja taga on valdavalt täis füüsilist koormust (sport, linnaekskursioonid jmt) kosutage end õhtul mõne vaimu virgutava tegevusega ja vastupidi – kui istute päev läbi konverentsil või ärinõupidamisel, ärge pidage paljuks kaasa võtta kas või lühike spordiriietus, jalatsid ja ujumisriided.

Tänapäeval pole pea ühtki hotelli, mis ei pakuks kas või minimaalseid sportimisvõimalusi, basseini või sauna. Linnaparke või kaunist kaldapealset ei tasu samuti unustada. Kuid olge ettevaatlik koormuste doseerimisel, sest kümmet tundi lennukis ei ole vaja heastada kümnekilomeetrise ränga trenniga.

Vaimse lõõgastusega on endale muidugi raskem liiga teha, kuid kui olete haaranud kapiservalt kaasa suvalise raamatu, võib teie pettumus olla reisil kahekordne. Ärge minge kunagi pikale reisile ilma raamatuta ja ärge tehke selles osas juhuslikku valikut. Lugemine on lennureiside ülikosutav ajatäide!

Muidugi on ka neid, kes peavad ja tahavadki igal pool lakkamatult istuda nina sülearvutis, kuid mõelge hoolega järele, kas teil on seda asjandust tingimata vaja kaasa võtta või on see lihtsalt muutunud teie «käepikenduseks», millest te lihtsalt ei oska enam lahti lasta. Pikk reis võib olla just tänu oma sunnitud protseduuridele ja tegevuspiirangutele päris vahva vaheldus ja ainus võimalus «stepsel seinast välja tõmmata» ning lihtsalt oma mõnusaid mõtteid mõelda.

Nagu juba eespool öeldud sai, võib jetlag’iga kaasas käia muidki ebameeldivusi, millest üks tüütumaid on kõhuhädadega maadlemine. Kui teil on varasemaid kogemusi, et kõht reisimisel tõrkuma hakkab, võtke kaasa ravimid, toidulisandid ja pidage söömisel-joomisel mõõdukat joont.

Ka reisil olles on hea süüa vähemalt kolm söögikorda päevas ja hoida alati mingi väike näks, puuvili või võileib, kotis tagavaraks – ei või iial teada, millal nälg näpistama hakkab, isu millegi hea järele peale tuleb või rahakott pihta pannakse…

Väldi vürtse ja alkoholi

Samas pole mõistlik endale alkoholiga liiga teha, isegi mitte siis, kui seda tasuta jagatakse, sest jetlag’i sümptomid võivad sellest tulenevalt jõudsalt süvendada. Samuti ei tee paha vähemalt esimesel päeval kohapeal vältida hilist ja ülirikkalikku õhtusööki, et kompenseerida näiteks tagasihoidlikku (või olematut) lennukieinet.

Alkoholi liigtarvitamine kombinatsioonis võõramaiste vürtsikate toitudega võib teie organismile olla tõsine katsumus ning kahju ka, kui paar esimest päeva ainult hotellitoas kõõksudes voodi ja tualeti vahet jooksma peate.

Muuseas, kuna lennuki salongis on alarõhk, soodustab see paljudel kõhutuulte möllamist, seega võiks need, kel selleks kalduvus, ja ka beebiootel mammad, hoiduda gaasilistest jookide joomisest ning pidevast nätsu närimisest. Kõhuvalu võib aga kergelt tekkida lihtsalt pikaajalisest paigalistumisest, seega oleks mõistlik aeg-ajalt püsti seista ja kergeid virgutavaid harjutusi teha.

lennureisil

• kasutage mugavaid vabaajariideid ja jalatseid

• võtke jalanõud lennu ajaks jalast ja pange jalga puuvillased sokid

• liikuge ja tehke lennukis kergeid vereringet parandavaid harjutusi

• ärge liialdage alkoholi ja söögiga, eelistage joogiks puhast vett

• võimalusel planeerige lennureis kohalikku aega arvestades mitte väga varasele ega hilisele ajale

• ülipikamaareisidel (üle kümme tunni) tehke alati võimaluse korral vahemaandumine ja lennake edasi järgmisel või ülejärgmisel päeval

• võtke lastega reisides alati kaasa mitu erinevat vaba aja sisustamiseks mõeldud mängu, raamatut, mänguasja jms

• hoolitsege ka enda pikkade lennutundide sisuka täitmise eest (raamatud, ajakirjad, ajalehed, käsitöö, rahulikku süüvimist vajavad dokumendid jms)

• uurige alati hotelli pakutavaid lõõgastusvõimalusi (bassein, spordisaal, saun jm), et vajalikud rõivad ja jalanõud kaasa võtta

Kas soovitad fotot teistele lugejatele?   Hinne: 0