|
Pärida sooviv isik peab esitama pärandi avanemise asukoha notarile avalduse
pärandi vastu võtmiseks. Pärandi vastuvõtmise avaldust saab teha kümne aasta
jooksul alates pärandi avanemisest, kuid kui üks või mitu pärijatest on
pärimisavalduse juba esitanud, lühendab notar seda tähtaega üldjuhul mõne kuu
pikkuseks.
Seejärel annab notar välja pärimistunnistuse ning pärandvara jagatakse
vajadusel. Kui pärijaid on mitu ning kinnisasja ei ole testamendiga või
pärimislepinguga määratud ühele kindlale pärijale, läheb päritav kinnisasi
pärijate kaasomandisse. Seega, kui pärija soovib tulevikus võõrandada oma osa
kinnistust, tuleb tal arvestada teiste kaasomanike ostueesõigustega.
Pärimisel tuleb arvestada ka pärandaja abikaasa erilise õigusliku
positsiooniga. Kui pärandaja abikaasa pärib koos pärandaja vanemate, vendade,
õdedega või pärandaja vanavanematega, saab ta oma harjumuspärase elu jätkamiseks
eelosana peale pärandiosa ka abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed.
Pärimisel tuleb arvestada ka seda, et pärandit ei saa vastu võtta osaliselt
(näiteks ainult kinnistut) ning pärandi moodustavad ka kadunud isiku rahalised
kohustused. Asudes kasutama osa pärandvarast on pärija võtnud vastu kogu
pärandvara.
Kuigi pärandi, sealhulgas kinnisasja, saab vastu võtta asudes seda kasutama
ja valdama, on kinnisasja võõrandamiseks siiski vajalik pärimistunnistuse
väljaandmine ning pärija sisse kandmine kinnistusraamatusse. Müügilepingu, mille
alusel ostja saab tasuda näiteks osa ostuhinnast, võib notaris sõlmida juba
pärimistunnistuse väljastamisel.
Asjaõiguslepingu (omandi üleandmise lepingu) sõlmimiseks on vaja pärija sisse
kanda kinnistusraamatusse, sest alles pärast seda saab ta kinnisasja omanikuks.
Kuid asjaõiguslepingu sõlmimine on võimalik ka pärimistunnistuse väljaandmisega
samaaegselt.
Pärandi vastuvõtmine on tulumaksuvaba, kuid tasuda tuleb notari tasu
pärimisavalduse tõestamise, algärakirjade vormistamise ja kinnistamisavalduse
tõestamise eest. Igaüks neist toimingutest jääb üldjuhul mitte rohkem kui saja
krooni piiridesse. Pärimisel tuleb notaris määrata kinnisasja väärtus. Selleks
ei ole vaja tellida eraldi eksperthinnangut, vaid selle võib määrata pärija ise.
Kinnisasja väärtuse järgi arvestatakse riigilõivu suurus kinnistusraamatu
kande tegemiseks ja notari tasu suurus pärimistunnistuse väljastamiseks.
Kinnisasja väärtus ei tohi olla alla 10 000 krooni.
Kui tulevikus on kavas päritud kinnisasja võõrandada ning tegemist ei ole
pärija alalise elukohaga, tuleb tasuda kogu kinnisasja müügihinnalt tulumaksu.
Tulumaksuvabastuse aluseks on päritud kinnisasja kasutamine alalise elukohana.
|
