Kinnisvara

Eesti kinnisvaraarendajate ja ehitajate hinnangul on Tallinna ümbruses uute elamurajoonide rajamiseks veel ruumi küllalt – tõsi küll, ennast on nüüdseks pea ammendanud Viimsi ja Harku vallad.

«Kindlasti ei hakka veel linna ümbrus täis saama – uute elamurajoonide ja linna piiri vahel või siis rajoonide, mis jäävad vahetult vastu linna piiri ja nendest järgmiste etappide vahel, on tihti kilomeetri pikkuseid tühje alasid,» rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo maade ja majade kinnisvarakonsultant Jörg Tutti.

VIIMASED KOMMENTAARID nemtyrev Xoroshee zhilje i  deshevle chem v  Pitere http://www.nem  tyrev.narod.ru inge Tore. Huviliste jaoks  eriti hea muidugi, et  valikuvo^imalus nii  suur on! Aga  pa"ris kindlasti on... Teised kommentaarid

Eelkõige mängib Tutti sõnul praegu tähtsat osa kommunikatsioonide vajakajäämine linnaäärsetes piirkondades, mis tingib ka valdade suhteliselt jäiga hoiaku uute detailplaneeringute algatamisel. Tihti on teede olukord kohutav, puudub tänavavalgustus ja tsentraalne kanalisatsioon. Olulist rolli mängib nii arendajatele kui lõpptarbijatele ka karmistunud pankade laenupoliitika.

Sama arvab ka Pindi Kinnisvara juhatuse esimees Peep Sooman. «Pealinna ümbrus pole elamurajoonideks sugugi ammendunud, potentsiaali on igal pool – näiteks kui sõita mööda Tallinna ringteed mööda Lagedilt, Jürist ja Kiilist,» lausus ta. «Pigem on küsimus selles, et ehitushinnad tõusevad kogu aeg – kas ikka ostujõud tuleb järele.

Vaba maad ning ruumi on palju, aga enam ei löö läbi ainult sellega, et müüd inimesele krundi keset põldu või ehitad talle sinna maja – ostjad on mõistusele tulnud ja teavad, mida tahavad. Eelistatakse kvaliteetrajooni, kus korraga saaksid valmis kõik majad ja infrastruktuur. Keegi ei taha elada keset ehitustandrit kümne kilomeetri kaugusel linnast, kus puudub lisaks transpordiühendus.

ERI Elamispindade Kinnisvara OÜ ja ERI Kinnisvara tegevjuhi Mart Saa hinnangul on samuti veel küllalt alasid, kuhu teha ja kus on praegu valmimas detailplaneeringud. Samas on üpriski täis nii tema kui ka Skanska EMV ASi kinnisvaraarenduse divisjoni müügiassistendi Liis Soontaga sõnul Viimsi suund, kuigi sealne kohalik omavalitsus on juba kehtestanud piirangud uute korterelamute ehituseks ja kruntide jagamiseks.

«Viimsi vallas on ikka olukord eriti kurb,» möönas Soontaga. «Ehitustiheduse tõttu hakkab Viimsi oma kunagist nii-öelda eliitrajooni staatust kaotama – nimetagem siinkohal näiteks hommikusi ummikuid, probleeme veega, kooli- ja lasteaiakohtade puudumist ning igasuguse privaatsuse kadumist.»

Sama on juhtunud ka Tabasalu ümbrusega. Nüüd peaks pilgu pöörama edasi – avastamata kohti on veel palju, autostumine on suur ja transpordiühendusi täiendatakse pidevalt, mistõttu ei tundu 20-30 kilomeetrit linnast väljas enam kauge.

Lisaks Viimsi poolsaare tugevale arendamisele koos Muuga, Mähe ja Randvere suvilaaladega on väga oluliseks etapiks Tallinna laienemisel olnud Tiskre elurajooni teke. Nüüd on aga jõulisem areng lõunasse ehk Tartu ja Viljandi maantee suunas.

Eestlane unistab oma majast

Igal eestlasel on unistus oma majast suure aiaga ning krundi valikul saab otsustavaks eelkõige asukoht, seejärel hind. Kuna paljukiidetud merelähedased Viimsi ja Harku piirkonnad on tihedalt täis ehitatud, kuid kinnistu hinnad sellest hoolimata soolased. Nii on suur osa ostjaid pööranud pilgu sisemaa poole, kus infrastruktuur pole ehk veel nii hästi välja arenenud, kuid ühendus linnaga on kiire ja asustustihedus veel hõre.

Oma kodust loodetakse ikka pelgupaika linnakära ja kiire tempo eest. Praeguses olukorras võlub ostjaid ilmselt kõige rohkem siiski kinnistu või maja enese hind kui kaasa pakutavad soojamaareisid, mööbel või kodutehnika.

Sooman lisas, et kuigi eestlane on nii-öelda oma maja fänn, ei pea kartma, et korterid tühjaks jäävad. Harjumaa elanike arv kasvab ju kogu aeg ja Mustamäe ei muutu getoks. Aga inimestel on tekkinud seoses majadega reaalsed soovid. Praegu müüvad endiselt hästikapitaliseeritud projektid, kus soovitakse saada kvaliteetset ehitist kvaliteetses rajoonis. Kui ikka peres on kaks last ja üks auto, ei saa kolida puuduliku transpordiühendusega kohta – see mõjub lõpuks psüühikale.

Tutti hinnangul eelistavad inimesed lisaks heale ühendusele kesklinnaga ka kõrghaljastatud ala, kus on kõikjal ühtsed arhitektuurinõuded, see tähendab, et ei ole kõrvuti palkmaja ja klaas-kivihoone. Tähtis on ka ühiskondlike rajatiste lähedus. Saa lisas, et otsitakse just vaiksemat ümbruskonda ja rahu päevasaginast, mida ilmestaks kõrghaljastus ja tänapäevane infrastruktuur.

Hinnad, hinnad, hinnad...

Eramute, paarismajade, kruntide ja korterite hinnad Tallinna ümbruses erinevad üksteisest päris palju, põhiliselt asukoha, rajooni üldise valmisoleku ning objekti enda suuruse ja väärtuse poolest.

Soomani sõnul võiks suurimate arenevate uute elamurajoonidena nimetada Laagri lähistel asuvat Veskimöldret ning Tartu maantee ümbruses olevat Ülemiste ala, kuhu teiste seas arendab Soome päritolu ettevõte IBE Estonia ligi 400 elamispinnaga Uuesalu rajooni.

Paarismajadest ja ridaelamutest koosnev Uuesalu on suurim rajamisel olev Tallinna-lähedane arendusprojekt. Projekti esimeses etapis valmivad 82 paariselamut ja 14 ridaelamuboksi, mille hinnad jäävad alla nelja miljoni krooni. Kogu elurajooni lõpetamine on plaanitud 2011. aastasse.

> Loe edasi