Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Kasu

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Kasu 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Päästevest on nagu turvavöö
04.05.2007 10:17
Gert Kiiler/Sakala


Veeteede amet alustas möödunud nädalal päästevesti kandmise kampaaniat «Päästevest aitab sind», milles paneb põhirõhu lastele.

 
Viljandis päästeveste müüva kaupluse Antera juhataja Oskar Are sõnul on inimeste huvi ujuv- ja päästevestide vastu suur. Pildil olev punane päästevest maksab selles kaupluses 450 krooni ja sinivalge ujuvvest 390 krooni.
Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Veeteede ameti ohutusspetsialisti Mairold Vaigu sõnul on päästevest vee peal sama oluline nagu mootor- ja jalgratturile kiiver, autojuhile turvavöö, pimedas liikujale helkur või langevarjurile langevari, kirjutab Sakala.

«Kummalisel kombel arvatakse, et veele võib minna ka siis, kui päästevesti seljas ei ole,» nentis ta.

Vaigu teada on paljudel juhtudel päästevestid küll veesõiduki varustuses, kuid neid ei kasutata.

«Neid hoitakse käeulatuses, mõeldes, et kui midagi peaks juhtuma, küll siis jõuab selle kiiresti selga panna. Kas poleks aga naeruväärne, kui autojuht mõtleks, et küll ma enne kokkupõrget turvavöö kinni panen,» rääkis Vaik ning lisas: «Kui päästevest õnnestubki vette kukkudes kaasa haarata, on seda vees selga panna raske.»

Veeteede ameti andmeil on riikides, kus tehakse statistikat paatide, kaatrite ja jahtidega juhtunud veeõnnetuste ning nende põhjuste kohta, jõutud järeldusele, et enamik vees hukkunud inimesi oleks jäänud ellu, kui nad oleks kandnud päästevesti.

«Kanada ja USA veesõidukite õnnetuste statistika kohaselt puudus 85—90 protsendil vees hukkunud inimestest päästevest. Kaheksa inimest kümnest jäänuks ellu, kui nad ei oleks pärast teadvuse kaotamist vee alla vajunud,» kõneles Vaik.

Eestis ei ole tema sõnul veel põhjalikku statistikat tehtud, kuid ilmselt on meil veest leitud päästevestita hukkunute protsent kõigist vees elu kaotanutest suuremgi kui 90.

Miks on vaja päästevesti?

Kõik teavad, et päästevest hoiab inimest veepinnal. Samuti teatakse, et niisama inimene veepinnal ei püsi. Vähem mõeldakse aga sellele, mis ohusituatsioonis täpselt toimub.

Enamikul juhtudel kukutakse lihtsalt üle väikelaeva parda vette. Hea on, kui veesõidukis ei viibita üksi ja leidub keegi, kes päästerõnga või -lingu viskab. Veel parem, kui kaasas on keegi, kes julgeb vette järele hüpata.

Mairold Vaigu kogemused on näidanud, et enamasti inimesed teisele appi hüpata ei julge ning jäävad lootma päästevarustusele ja hädasolija südikusele.

«Kukkudes haarab paljusid paanika. Vajutakse vee alla ning ehmatusega tõmmatakse vett kurku ja hingetorusse. Kui päästevesti seljas pole, võib juhtum kiiresti võtta traagilise pöörde. Paadis olijad ootavad tavaliselt, et inimene ilmuks ise pinnale ning siis saaks tema päästmist alustada,» kirjeldas Vaik võimalikku sündmuste käiku.

Tihti ei teata ka seda, et veesõidukist välja kukkunud inimene hakkab kohe sellest eemale kanduma. Vee alla vajunud inimene ei pruugi pinnale tõusta veesõidukist meetri-paari kaugusel, kuhu ta kukkus, vaid pisut eemal.

«Isegi seisvast veesõidukist vette kukkunud inimest kannab tuul üsna kiiresti sellest eemale, rääkimata liikuvast alusest,» lisas Vaik.

Toob kiiresti veepinnale

Päästevesti peamine ülesanne on tuua kiiresti pinnale vee all paanikasse sattunud ja võib-olla ka orientatsiooni kaotanud inimene.

«Kõik toimub mõne sekundi jooksul ja vest tagab selle, et ei kaotata aega. Hädasolija, kes ei suuda või ei oska küllalt kiiresti veepinnale jõuda, on tänu päästevestile tagasi kiiremini, kui paati jäänud otsustava tegutsemisega alustada jõuavad,» kõneles Mairold Vaik.

Tihti juhtub ka niisuguseid õnnetusi, et vette satuvad kõik sõidukis viibijad. Paat läheb ümber või hävineb ega ole kedagi, kes kindlalt aluselt päästaks. Sel juhul tuleb hädasolijal loota iseendale ja vestile.

Kui õnnetust ei näe pealt keegi kõrvaline kaldalt ega teiselt veesõidukilt, tuleb vees olla võib-olla pikemat aega ja päästjate kohalejõudmiseni vastu pidada, Eesti oludes võib aga alajahtumise tõttu üsna kiiresti teadvuse kaotada. Päästevest hoiab siis inimest endiselt veepinnal.

«Seega ei ole mõistlik loobuda päästevestist ka põhjendusega, et oskad hästi ujuda. Ujuda on lihtsam päästevestiga, eriti siis, kui väsitakse või kaotatakse kehasoojust,» toonitas ohutusspetsialist.

Juhul kui päästmist tuleb oodata pikka aega, aitab üksnes niisugune vest, mis inimest kaua veepinnal hoiab. Kui ollakse kukkunud jahedasse vette, on kasulikum paigal kägaras päästmist oodata, kui hakata kauge kalda poole ujuma. Nimelt kaotab keha ujudes kiiremini soojust ja nii on oht rutem apaatseks muutuda.

Päästevestid on mugavad

Enne päästevesti ostmist tuleb seega mõelda, milleks on seda vaja kasutada. Hoolikalt tuleb valida ka vesti suurust. Müügil on vestid eri suuruse ja kaaluga inimestele, samuti on vestidel eraldi kategooriad vastavalt tingimustele, kus neid kasutatakse.

«Paljud päästevestidesse põlglikult suhtujad teavad vaid kohmakaid korkveste, mida reisilaevadel näidatakse. Tegelikult on tänapäevased vestid väga mugavad,» kinnitas Vaik.

UJUVVEST JA PÄÄSTEVEST

• Ujuvvest ei ole päästevest.

• Ujuvvest on mõeldud vaid lühiajaliseks vees viibimiseks eeldusel, et pärast vettekukkumist saab inimene kiiresti veesõidukile või kaldale.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 0  
Tarbija24 avalehe uudised
Lihakombinaat teeb teed korrusmajadele 
Kümme kuni kaheksakorruselist äri- ja kortermaja kerkib endise lihakombinaadi varemete asemele, kui detailplaneering Tartu volikogu antud näpunäidete järgi valmib.
AVE: kuiv seadus vähendas tunduvalt traumasid  (25)
Eesti uudised
Arvutikaitse spetsialist kardab uusi rünnakuid Eesti veebilehtedele
Tehnika
Linna parim perearst murrab müüte
Tallinn
Raigo Kaldma näitab huvilistele, kuidas iseavanevat telki lahti visata.
Foto: Margus Ansu
Iseavanev telk seisab tuuletu ilmaga vaiadetagi
Harva matkajad ei pea end tüütu telgipüstitamisega enam vaevama – iseavaneva telgi saab lahti ruttu ning tuuletu ilma korral ei vaja see isegi vaiu.

> Artikli juurde
Foto: Liis Treimann
Kõrgkoolid ahvatlevad noori uute erialadega  (9)
Ülikoolid üllatavad sügisest uute erialade ja õppekavadega, muutusi ja suuremat vabadust on ka õppekorralduses.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: BMW
343-hobujõulist BMW M1 esitletakse järgmisel aastal  (2)
1. seeria BMW kõige võimsama modifikatsiooni esmaesitlus toimub juba järgmise aasta keskel.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Uued kirurgilised meetodid ei jäta arme  (1)
Viimase kahe nädala jooksul on kolm erinevat uurimisgruppi Prantsusmaalt ja USAst teatanud uue kirurgilise tehnika edukatest katsetustest. Uus meetod võimaldab siseorganitele ligi pääseda keha loomulike avauste kaudu.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Perearst Anneli Kalle sõnul liialdatakse meil vitamiinide võtmisega, vitamiinid ei lahenda ebatervetest eluviisidest tekkinud probleeme.
Foto: Peeter Langovits
Kevadväsimusega tuleb võitlema hakata juba suvel puhkuse ajal
OÜ Kodudoktor perearst Anneli Kalle leiab, et kevadväsimust saab määratleda kui inimese halba enesetunnet, mis on tõenäoliselt tingitud tema jõu- ja energiavarude lõppemisest.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Hyundai ideeauto Veloster
Foto: Hyundai
Hyundai loodab võita noorte klientide südameid
Hyundai uurib võimalust lasta seeriatootmisse Seoulis esitletud ideeauto Veloster järgi valmistatud sportkupee ning mullu Los Angeleses tutvustatud Hellioni stiilis kompaktne crossover.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Eesti Posti postkast
Foto: Sille Annuk
Eesti Post sõlmis ametiühinguga kollektiivlepingu
Eesti Side- ja Teenindustöötajate Ametiühingute Liit (ESTAL) sõlmis 3.mail Eesti Postiga kollektiivlepingu kaheks aastaks, kusjuures esmakordselt lepiti tööandjaga kokku soodustused, mis kehtivad ainult ametiühingu liikmetele.

> Artikli juurde
Virtuaalmaailm Second Life meelitab ligi ka Prantsuse poliitikuid.
Foto: Reuters / Scanpix
Second Life maadleb liiga suure kasutajaskonnaga
Paljud Second Life mänguuniversumi kasutajad on viimasel ajal avaldanud pahameelt mängu programmeerijate suhtes, sest tänu iga päev lisanduvatele kasutajatele on programmis ilmnenud mitmed vead.

> Artikli juurde
Tartu Puukool.
Foto: Sille Annuk
AS Tartu Puukool lõpetab tegevuse  (4)
Valitsus andis keskkonnaministeeriumile volitused lõpetada ASi Tartu Puukool tegevus ning anda istikute kasvatamine ja müük üle keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olevale Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK).

> Artikli juurde | Kommenteeri
Eestlased soovivad üha enam viljapuid, mis kannavad korraga mitut sorti õunu või pirne.
Foto: Peeter Kümmel/Sakala
Eestlased nõuavad puukoolidest mitut sorti kandvat viljapuud
Eestlastest aiaomanike seas on üha populaarsemaks muutunud perepuud, milleks nimetatakse viljapuid, kus ühele tüvele on kokku poogitud terve perekond erinevaid sorte.

> Artikli juurde
Marten Must on lahtiste uste päeval ametis nuusutamisülesande lahendamisega.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja
Sagadi metsakeskus uuenes sisuliselt
Kui eelmistel aastatel on Sagadi metsakeskuses tehtud palju väliseid muudatusi, siis tänavusel hooajal on ümberkorraldused suuremas osas sisulised.

> Artikli juurde
Foto: Artur Sadovski
Päikeseprillid ei lase UV-kiirtel silma kahjustada
Nagu nahk, vajavad päikese eest kaitset ka silmad, millele UV-kiirgus võib tekitada mitmeid kahjustusi. Päikeseprillid tuleks osta kindlasti prillipoest, sest tänavalt võib saada prillid, millel polegi UV-kaitset.

> Artikli juurde
SLR McLaren Roadster
Foto: Mercedes-Benz
Rodster Mercedes SLR McLaren tuleb müügile septembris  (4)
Mercedes-Benz kinnitas lõpuks juba laialt levinud kuulujutte SLR McLaren lahtisest versiooni tootmisest: uus rodster on tootmiseks valmis ning esimesed eksemplarid saabuvad oma värskete omanike kätte juba selle aasta septembris.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Corbis/Scanpix
Spaahooldus aitab rannahooajaks valmistuda
Mida edasi suve poole, seda rohkem hakatakse siseruumidele ja basseinidele eelistama värsket õhku ning merevett. Ometi on ka suvel tervisekeskustes palju põnevat, mida proovida.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Internetikaubamajast ei saa küll retseptiravimeid, aga saab vitamiine, toidulisandeid, apteegikosmeetikat, esmaabikaupu ja meditsiiniseadmeid.
Foto: Marianne Loorents/ SL Õhtuleht
Eestis avati esimene apteegitoodete internetikaubamaja  (1)
Alates maikuust on avatud esimene Eesti päritolu internetikaubamaja www.farma24.ee, kust on võimalik osta senini peamiselt apteekides müügil olevaid tervise- ja hügieenikaupu interneti teel.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Piimanõges.
Foto: Virumaa Teataja
Vitamiinirikkad salatid metsast ja aasalt
Niidult ja metsast leiab kevaditi igasuguseid taimi, millest saab lihtsalt tervisliku supi või salati valmistada.

> Artikli juurde
Foto: Liis Treimann
Geelküüned ehivad ka varbaid
Nagu sõrmeküüntele, pannakse geelküüsi ka varvastele. Ent seda mitte küünte pikendamiseks, vaid neile lihtsalt kauni väljanägemise andmiseks.

> Artikli juurde
Foto: PM
Samm-sammult suveks saledaks
KAALUJÄLGIJAD SOOVITAVAD

> Artikli juurde
Foto: AFP /Scanpix
Üle 100 000 allergiku jääb tänavu ilma vajalikust õietolmuinfost
Õietolmuallergia käes vaevlejad peavad sel aastal hakkama ise õitsvaid taimi ja nendega seotud riski hindama, sest tavapäraseid teateid õietolmu leviku ja hulga kohta tänavu televisioonis, lehtedes ega internetis ei avaldata.

> Artikli juurde
Foto: Elmo Riig / Sakala
Eesti aednikud on hästi koolitatud
Seoses uute pereelamute massilise ehitusega kogu Eestis on järsult suurenenud vajadus haljastuse ja maastikuehituse järele ning sealt edasi ka valminud haljastust hooldavate oskustööliste järele.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Corbis/Scanpix
Astu koolistressile vastu!
Õppijad, kellele kooliaasta on parajal määral stressi tekitanud, on tõenäoliselt end piisavalt suutnud pingutada heade õpitulemuste nimel ning jaotanud oma energiat nii otstarbekalt, et seda on ka eksamite edukaks sooritamiseks küllaldaselt varuks.

> Artikli juurde
Foto: Toomas Huik
Riik hüvitab kasutamata jäänud EVPd ka juriidilistele isikutele
Kuigi erastamisväärtpaberite (EVP) hüvitamise taotlemise tähtajani on jäänud ainult kaks kuud, on avalduse esitanud vaid 27 juriidilist isikut, kes on taotlenud hüvitist poole miljoni krooni ulatuses.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
Nii nägi välja Westmani kauplus lõhkumisele järgnenud hommikul.
Foto: Raigo Pajula
Segipekstud poed on jälle avatud  (2)
Nädal tagasi rahutuste esimesel ööl puruks pekstud kauplused-baarid lapivad küll veel lahinguhaavu, kuid on oma uksed taas avanud, samas on aknaklaaside järjekord veninud kahe nädala pikkuseks.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Foto: Corbis/Scanpix
Lastekreemid ja beebiõlid sobivad tundlikule nahale
Lastekreemid ja beebiõlid valmistatakse spetsiaalselt tundliku ja õrna naha hooldamiseks, need imenduvad kergesti ja on rahustava toimega.

> Artikli juurde
Nissan sõlmib Euroopas Infiniti müüjatega juba lepinguid
Nissan on Automotive News Europe'i andmeil sõlminud juba mitu lepingut Euroopa diileritega, kes tahaksid Infiniti luksusautosid müüa.

> Artikli juurde
Foto: AFP /Scanpix
IT-ekspert: Vene rünnakud serveritele on oskamatult tehtud  (21)  (VIDEO)
IT-ekspert Tõnu Samueli hinnangul on Eesti arvutiserverite turvalisuses puudusi, kuid heameelt tuleks tunda, et esialgu on rünnakud organiseeritud emotsionaalsetel kaalutlustel ilma parimaid oskusi rakendamata.

> Artikli juurde | Kommenteeri
Samal teemal:
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
28.10.08 05:36
BIG (10)
28.10.08 05:33
reklaamid, mis ei peta .. (8)
28.10.08 05:16
Hetke Parim intress on BIG'i 9% (10)
Kasu foorum
28.10.08 05:18
Vaba raha (30)
21.10.08 13:42
Ostukäru kasutamine
15,7 korda kallimaks (14)
21.10.08 05:38
Vaba raha (30)
Reklaam
   
Postimees Online
Avalik uudisvoog
Elu24
Sport
23:54 Venemaa süüdistas ELi fašismi edendamises Eestis ja Lätis  (68)

23:23 Kanada oli raskustes Valgevenega, Venemaa omakorda Itaaliaga

23:12 Gruusia tudengid piketeerisid Eesti toetuseks  (23)
09:49 Jõgeva politseiinfo

09:49 Kaitsevägi muutus üheks valitsusasutuseks

09:48 Lõuna-Eesti Päästekeskuse operatiivsündmuste kokkuvõte 31. detsember
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS