|
Nordea panga investeerimisseminaride eesmärk on pakkuda teavet selle kohta,
kuidas paigutada oma raha võimalikult tulutoovalt või üleliigselt riskimata,
kirjutab Virumaa Teataja.
Enne kui seminaril investeerimisteema juurde mindi, andis ülevaate Eesti
majanduskeskkonna praegusest seisust Nordea Eesti analüüsiosakonna juhataja
Sander Klaos.
Edu tuleb hoida
Sander Klaos rääkis, et Eesti majanduse seis on praegu parem kui kunagi
varem. «Möödunud aastal kasvas SKP 11,4 protsenti ja töötuse määr langes 5,9
protsendini. Kõik see annab tunnistust, et oleme maailma üks kiiremini arenevaid
riike,» kõneles Klaos.
Optimismi jahutavad asjaolud, et meie majandust toidab suures osas suletud
sektor ja eratarbimine ning hoogne majanduskasv on suuresti finantseeritud
laenurahaga, samuti on pidevalt kasvav jooksevkonto defitsiit murettekitav.
«Viimase näite puhul on rahustav teadmine, et seda on finantseeritud
peamiselt pikaajaliste laenude ja otseinvesteeringutega,» kommenteeris Klaos.
Sander Klaos arvas, et kuigi lähiaastatel võib majanduskasv aeglustuda,
jätkub tulevikuski Eesti majanduse kiire areng, võrreldes paljude teiste Euroopa
riikidega, kirjutab Virumaa Teataja.
Pangad on omalt poolt muutmas laenupoliitikat konservatiivsemaks, mis võib
tagasi tõmmata küll majanduskasvu, kuid niimoodi vähendatakse ka majanduse
ülekuumenemise ohtu. Positiivse näitena tõi ta analüütikute arvamuse, et praegu
ei ole maailmamajanduses ette näha ebastabiilsust, mis kanduks edasi Eesti
majandusele.
Juttu tuli samuti Läti lati võimalikust devalvatsioonist, mis avaldaks
negatiivset mõju ilmselt Eesti majanduselegi. Sander Klaos pidas devalvatsiooni
siiski ebatõenäoliseks, sest kriisiks oleks vaja mingit välist šokki või
täielikku investorite usalduse kaotust.
Sobiv aeg investeerimiseks
Nordea Panga investeerimistoodete juht Jürgen Rehemägi rääkis, et
investeerimiseks ja säästmiseks on just praegu kõige sobivam aeg. “Eesti
majandus on jõudsal tõusuteel ja eestimaalaste sissetulekud on suuremad kui
eales,” kommenteeris ta.
«Kuid säästmisele ja investeerimisele pööratakse vähe tähelepanu, sest
majanduslike võimaluste kasvades soovivad paljud inimesed osa saada
tarbimisbuumist,» nentis Rehemägi.
Tänane majanduslik õitseng ja elatustaseme tõus ei tarvitse kesta igavesti.
«Seepärast on mõistlik teadvustada endale säästmise olulisus pikemas
perspektiivis, et kindlustada end kiirelt arenevas ja muutuvas
majanduskeskkonnas,» selgitas Rehemägi.
Inimesel, kes alustab investeerimist, ei pea olema suuri summasid. Nordea
panga kaudu saab investeerida fondidesse ka 800-krooniste kuumaksetena.
Hajutage riskid
Jürgen Rehemägi rääkis, et investeeringute puhul on tähtis riskide hajutamine
ja investeerimine pikemas perspektiivis.
«Loomulikult on alati olnud spekulatiivseid investoreid, kes lühikese ajaga
soovivad teenida võimalikult suurt tulu. Kuid sellised investorid võivad kanda
ka suuri rahalisi kaotusi või lõpetada täieliku majandusliku krahhiga,» rääkis
Rehemägi.
Nordea pangal on valikuid igale maitsele. «Meie kaudu on võimalik
investeerida fondidesse, mis katavad enamiku olulisematest
investeerimispiirkondadest üle maailma,» ütles Rehemägi. Nordea Panga
fondivalikus on ühtekokku 20 aktsiafondi.
«Meie investeerimisspetsialistid aitavad klientidel raha paigutada Kesk- ja
Ida-Euroopasse, Skandinaaviasse, Kagu-Aasiasse, Põhja-Ameerikasse,
Lääne-Euroopasse ja Jaapanisse,» ütles Rehemägi.
«Investorina olen hajutanud oma riskid erinevate turgude vahel. Minu
investeerimisportfellis on nii Türgi kui Venemaa aktsiaid. Aga samuti
konservatiivsete Skandinaavia maade omi, mille tootlus on viimastel aastatel
olnud üllatavalt kõrge, sest suuri kõikumisi ega tagasilööke Põhjamaade
aktsiaturgudel ei ole olnud,» rääkis Rehemägi oma investeerimistaktikast.
Nordea Panga Rakvere äriüksuse juhataja Helle Komp kõneles, et nende pangas,
mis tuli Lääne-Virumaa ärimaastikule alles möödunud aastal, pakutakse
investeerimist Nordea Luksemburgi aktsiafondidesse.
«Tegemist on fondidega, kus prioriteediks on tark ja tasakaalukas
investeerimispoliitika. Eestlase iseloomu arvestades on see ilmselt kõige
sobivam investeerimisviis, sest juba praegu on Luksemburgi fondidesse paigutanud
oma raha kolmkümmend virumaalast,» rääkis Helle Komp. |
