|
Kokku on praeguseks esitatud 12 179 avaldust, millega on hüvitist taotletud
64,2 miljoni krooni ulatuses, teatas rahandusministeerium.
Erastamisväärtpaberite keskregistri andmetel jäi eelmise aasta lõpuks
kasutamata 398 miljoni krooni väärtuses EVPsid, millest 2,1 miljonit krooni on
alla 250 krooni suurustel arvetel, mis hüvitamisele ei kuulu. Seega tuleb riigi
poolt kokku hüvitada umbkaudu 396 miljonit erastamisväärtpaberikrooni.
2007. aastaks eraldas valitsus EVPde hüvitamiseks 155 miljonit krooni.
Hüvitist makstakse õigeaegse taotlemise korral 84 612 EVP-arve omanikule.
«Praeguseks on hüvitist taotlenud seega vaid umbes üks seitsmendik
inimestest, kel oleks õigus kasutamata jäänud EVP-de eest hüvitist saada,»
rääkis rahandusministeeriumi nõunik Uku Hänni.
«Aega hüvitamise taotlemiseks on veel vaid kaks kuud. Peale 2. juulit saavad
vaid need, kes taotlemisega tõesti mõjuval põhjusel hilinesid, taotleda
rahandusministrilt tähtaja ennistamist. Ülejäänud aga peale 2. juulit enam
hüvitist taotleda ei saa.»
EVPde hüvitamise taotlemiseks tuleb esitada avaldus kas SEB Eesti Ühispangale
või Hansapangale, olenevalt sellest, kumb pank varem inimese EVP-arvet
teenindas. Praeguseks likvideeritud pankades asunud arved viidi samuti üle SEB
Eesti Ühispanka või Hansapanka.
Kui aga inimene ei tea, millises neist arve asub, tuleks ministeeriumi sõnul
pankadest järele uurida. Erandiks on EVEA pangas olnud EVP-arved, mis on
säilinud üksnes erastamisväärtpaberite keskregistris. Nende arvete omanikud
peavad kasutamata jäänud erastamisväärtpaberite eest hüvitise saamiseks
kõigepealt avama EVP-arve omal valikul kas SEB Eesti Ühispangas või Hansapangas.
Hänni sõnul on tulnud ette päris mitmeid juhtumeid, kus inimesed usuvad, et
nende EVPd läksid näiteks Maapanga pankroti tõttu kaduma. «Ka ei tea paljud,
kelle EVP-arved asusid EVEA pangas, et nende arved ootavad taasavamist
väärtpaberite keskregistris. Kõik EVP-arved on alles ning riik hüvitab
kasutamata jäänud väärtpaberid kõigile, kelle arvel üle 250 krooni väärtuses
EVPsid ning kes esitavad avalduse enne 2. juulit.»
Kui EVP-arve omanik on surnud, saavad pärijad taotleda EVP-de hüvitamist
pärimistunnistuse alusel. «Ka pärijatele kehtib tähtaeg 2. juuli - selle ajani
saab avalduse hüvitise pärimiseks esitada panka, kus EVP-arve asub,» selgitas
Hänni. Kui selleks tähtajaks pärimist vormistada ei jõuta, saab hiljem avalduse
esitada rahandusministeeriumile, sest tegu on mõjuva põhjusega taotleda tähtaja
ennistamist, kuna pärimisasjad võtavad sageli aega.
Avalduse blanketi ja abi selle täitmiseks leiate pangakontorist. SEB Eesti
Ühispanga kliendid saavad avalduse esitada ka internetipanga vahendusel.
Avalduse esitamise eest tuleb pangale maksta 50 krooni teenustasu.
Hüvitise kandmine mistahes Eestis tegutseva panga kontole on tasuta, ülekanne
välismaa pankadesse maksab olenevalt pangast 300-500 krooni. Pank võtab avalduse
vastu, kui EVP-arvel on erastamisväärtpabereid vähemalt 250 krooni väärtuses -
väiksemaid arveid riik ei hüvita.
Hüvitised suurusega kuni 3000 krooni makstakse välja selle aasta neljandas
kvartalis, suuremad hüvitised kuni viie aasta jooksul iga-aastaste võrdsete
maksetena. Arved suurusega kuni 5000 krooni hüvitatakse kahe aasta jooksul;
5001-9000 krooni suurused hüvitised makstakse välja kolme aasta jooksul; 9001-25
000-kroonised hüvitised nelja aasta jooksul ja üle 25 000 krooni suurused
hüvitised viie aasta jooksul.
Keskmine EVP-arvel olev summa on veidi väiksem kui 5000 krooni ning kõige
rohkem arveid jääb vahemikku 1000-2000 krooni, seega makstakse enamus hüvitisi
välja sel ja järgmisel aastal. Edasistel aastatel vähenevad hüvitise saajate
arvud ja summad kiiresti ning 2011. aastaks on jäänud maksta 22,93 miljonit
krooni 1635 isikule.
Erastamisväärtpaberite hüvitamise täpsemate tingimuste kohta saab infot
infotelefonilt 671 5190 ja EVPde teemaliselt veebilehelt
fin.ee/evp. Toimetas PM Online |
