Josing nägi toidukulude osakaalu püsimises halba märki

Konjunktuuriinstituudi direktori Marje Josing nimetas asjaolu, et toidukaupade kallinemine ei mõjutanud 2007. aastal toidukulude osatähtsust leibkonna kulutustes, negatiivseks märgiks.

Josingu sõnul kehtib lihtne rusikareegel: mida suuremad on inimeste sissetulekud, seda väiksemad on sundkulutused, ka kulutused toidule, kirjutab aripaev.ee.

Samal teemal: Toidu osa pere kuludest on jäänud samaks  (17) Uuring: rahvas kärbib kulusid toidu arvelt  (33)

VIIMASED KOMMENTAARID to: ema Sama siin. Toit on  ikka väga kallis ja  kui ikka peres on kaks  teismelist last siis  läheb seda toitu ... ema peres 4 inimest.  ülepäeva käin poes  süüa ostmas. kui hästi  läheb siis üle 2  päeva. ja alla 500 üks  t... Teised kommentaarid

Aasta-aastalt need osakaalud vähenenud, ja et mullu nii ei läinud näitab Josingu sõnul, et majanduses oli nihe jahenemise suunas eelmise aasta teises pooles

«Tegelikult oleks pidanud toidu osakaal vähenema, sest sissetulekud kasvasid, aga toit läks eelmisel aastal ebaproportsionaalselt kalliks kogu maailmas,» rääkis Josing.

Sundkulutuste teise osa, eluaseme, puhul on muutusi vähem, kuid seal mängivad Josingu väitel rolli rohkem struktuurinihked – eluaseme iseloom on inimestel muutunud.

Josingu sõnul võib sundkulutuste osa sel aastal väljaminekutes suureneda, sest palgad tõenäoliselt enam nii kiiresti ei kasva, samas on inflatsioon endiselt kõrge.

Toidu osakaalu kulutustes peetakse ühiskonna heaolu indikaatoriks. Mida kõrgema arengutaseme riik saavutab, seda madalamaks peaks toidukude osakaal inimeste kogukulutustes langema.

Arenenud riikides, näiteks USAs, kulutab leibkond toidu ostmiseks 12 protsenti sissetulekust, Euroopas on vastav näitaja 15-18 protsenti.

«Vaba raha haridusele, hobidele, meditsiinile eriti pole. Eesti inimeste hambad on maapiirkondades ikka väga hullus seisus. Pole raha ilusa naeratuse jaoks, see raha süüakse lihtsalt ära,» rääkis Josing.

Samas päris võrdlevat statistikat hetkel pole, sest eestlaste väljaminekute statistikat ei peeta SKP põhjal nagu mujal maailmas. 2005. aastal on Eurostat liikmesriikidelt võrdlusmaterjali küll kogunud, kuid pole seda veel avaldanud.

«Võrreldes Eesti praeguseid ja 10 aasta taguseid andmeid, on sundkulutused vähenenud 60 protsendilt  40 protsendile, toidukulutused 40 protsendilt 25 protsendile, mis näitab elustandardi  paranemise tendentsi 10 aasta jooksul,» ütles statistikaameti sotsiaaluuringute talituse rahvastiku ja sotsiaalstatistika osakonna juhtivstatistik Piret Tikva.

Statistikaameti teatel ei mõjutanud mullune toidukaupade kallinemine toidukulude osatähtsust leibkonna kulutustes. Sarnaselt 2006. aastaga läks toidule ja mittealkohoolsetele jookidele neljandik väljaminekuist.

2007. aastal oli leibkonnaliikme kuukeskmine väljaminek 4358 krooni ehk 17 protsenti suurem kui aasta varem.

Varasemaga võrreldes suurenesid toidukulutused 16 protsenti. Ostetud toidukaupade kogused 2006. aastaga võrreldes ei muutunud.

Mullu kulutas leibkonnaliige oluliselt rohkem vaid jahutoodetele ja aedviljadele (mõlemale 20 protsenti rohkem) ning piimakaupadele (14 protsenti rohkem).

Toimetas Alo Raun, Postimees.ee