Arstide liidu eestseisuse liikme Peeter Mardna sõnul on hambaarstide arvukus kasvanud, samal ajal kui teiste erialade arstide puudus on tervishoiu igapäevane murelaps. Kui iseseisvuse taastamise ajal oli Eestis ligi 860 hambaarsti, siis praeguseks on neid üle 1300. Mardna selgitusel on selle taga hambaarstide riiklik koolitustellimus, mis on iseseisvusaja jooksul kasvanud 25-lt 40-le. Mardna tõdes, et oma osa hambaarsti eriala õitsengus on sellel, et hambaarstid saavad ise määrata oma teenuste hinna. «See tähendab, et nad saavad võtta tasu, mis katab nende kulutused, ja nad ei pea äraelamiseks päevas 12 tundi töötama,» märkis Mardna. Paiksed arstid Hambaarstide liidu juhatuse esimees Kristjan Gutmann nõustus väitega, et hambaarstide puudust Eestis ei ole. Põhjuseks pole tema sõnul aga mitte niivõrd noorte ülikoolilõpetajate pealetulek, kuivõrd see, et võrreldes teiste arstidega on hambaarstid paiksemad. «Hambaarstidel on väljakujunenud patsientuur ja seda uues kohas üles ehitada ei ole lihtne,» selgitas ta. Lisaks on hambaarstid valdavalt noored inimesed. Osaühingu Eurodent hambaarsti Lauri Siiaku kinnitusel on aga hambaarstid tööga ülekoormatud, seda eelkõige ravi vajavate inimeste rohkuse tõttu. «Kuna arstid on ülekoormatud, siis paraku ei suudeta piisava hoolikusega selgitustööd teha,» leidis Siiak. Ta viitas sellele, et ei ole olemas geneetiliselt halbu hambaid, küll aga on inimeste teadmised hammaste eest hoolitsemisest ebapiisavad. «Maailma statistikat vaadates meil hambaarstidest puudus ei ole, kuid parem peaks olema kvaliteet, et ei tuleks ametikaaslaste pärast piinlikkust tunda,» rääkis Siiak. Tulus amet Siinsed hinnad aga meelitavad Eestisse hambaid ravima arvukalt inimesi, mitte ainult Rootsist ja Soomest, vaid ka kaugemalt Euroopast. Siiaku sõnul on ravil käidud isegi Brasiiliast. «Sellepärast, et siin on palju odavam,» nentis Siilak. Sotsiaalministeeriumi abiminister Peeter Laasiku hinnangul on hambaarstide arvu suurenemise põhjused eelkõige majanduslikud. Võrreldes riiklikku koolitustellimust sellega, kui paljud noored õpivad hambaarstiks tasulistel kohtadel, on Laasiku sõnul riigi osa järjest langenud ning ise oma õpingute eest maksvate üliõpilaste osa kasvanud. «Järeldan, et noored peavad seda ametit tulusaks, ja mitte alusetult,» sõnas Laasik. Abiminister möönis, et kuna haigekassa sõlmib hambaarstidega lepinguid vaid laste ravimiseks, siis on teenustehinnad täiskasvanutele vabad. See on Laasiku sõnul tekitanud olukorra, kus inimesed ei jaksa ravi eest maksta.
Arstide arv • Tervishoiuameti andmeil on Eestis hambaarste 1370 • Eriarste on registris 5300, neist reaalselt töötab umbes 4000 • Sünnitusabis ja günekoloogias on registrisse kantud 305 arsti, perearste 964 Allikas: tervishoiuamet |
Logi sisse
