|
Eilne Eesti Päevaleht kirjutas, et Põhja-Tallinna linnavalitsus andis Ankru
tänava korteri, mis oli kohandatud liikumispuudega inimesele, hoopis linnaosa
vastu kaebuse esitanud mittepuudega represseeritud isikule Enn Saarsele.
Eesti Liikumispuudega Inimeste Liidu juhatuse esimehe Ants Leemetsa sõnul on
sellega loodud ohtlik pretsedent, mille kordumine ei ole kahjuks välistatud.
Puuetega inimeste liidud märgivad oma avalduses, et Tallinnas on vähe
spetsiaalselt liikumispuudega inimestele kohandatud kortereid, hetkel on
järjekorras 11 inimest.
«Me ei räägi siinkohal nendest tagasihoidlikest või lootuse kaotanud
liikumisraskustega inimestest, kes ei ole kuskil järjekorras, vaid elavad
korrusmajades. Nende arvu me ei tea,» lisatakse avalduses.
Põhja-Tallinna linnaosavanem Vilja Savisaar tunnistas, et korteri saanud
inimesele on pakutud ka teisi kortereid, kuid ta pole neid vastu võtnud.
«Tahaks küsida, millised on ratastoolikasutaja võimalused valida ja «teisi
pakutud kortereid mitte vastu võtta»?»
Puuetega inimeste hinnangul on omal jõul kõndivale inimesele linna poolt
munitsipaalpinda leida lihtsam, kui liikumispuudega inimesele.
Nad lisavad, et asi pole mitte selles, et Enn Saarse ei oleks pidanud
korterit saama, vaid selles, et ta sai korteri, mis oli mõeldud liikumispuudega
inimesele. Ka ratastoolikasutajal peab olema võimalus elada iseseisvat elu.
«Hädasolijate vastandamine on lubamatu. Tegemist on linnavalitsuse
asjaajamise saamatuse ja tahtmatusega, otsustajad on läinud kergema vastupanu
teed,» ütles Tallinna Liikumispuudega Inimeste Ühingu esimees Mati Mugur.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
