|
Uuringud näitavad, et mehed, kes saavad isadeks vanemas eas, võivad ohustada
oma laste tervist, vahendab The New York Times.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | t1943
Kunstliku viljastamise puhul on spermatosoidide valik piiratud.
Loomulikul teel viljastamisel toi...
mees 40
"Isade vanus ei mänginud rolli nooremate naiste puhul, kuid võimalik, et nooremad naised lihtsalt ko...
|
|
Siiski tuletatakse artiklis meelde, et mehed, erinevalt naistest on
võimelised terve elu lapsi saama. Naiste bioloogiline kell peatub menopausi
saabudes. Meeste sperma ei pruugi vanemas eas aga olla nii kvaliteetne.
Tervete meeste spermaproovide analüüsid on näidanud, et meeste vananedes
toimub ka nende spermas muutusi, eriti DNA mõningates osades.
Naistel on sündides juba terveks eluks vajalik hulk munarakke, kuid mehed
toodavad spermat aina juurde. Sperma aga tekib pidevate rakkude jagunemiste
tulemusel, igal jagunemisel ja kopeerimisel aga võib tekkida kõrvalekalle.
Naiste munarakke tootvates rakkudes toimub umbes 24 jagunemist. Samal ajal
spermat tootvates rakkudes toimub enne puberteeti umbes 30 jagunemist ja
pärast seda umbes 23 kopeerimist aastas. 50-eluaastaks on tema sperma läbinud
rohkem kui 800 ringi jagunemisi ja kopeerimisi.
Üks uuring on näidanud, et vanemate isade lastel on suurem võimalus mõningate
vähiliikide tekkeks.
Hiljuti uurisid teadlased Iisraeli militaarandmebaasi leidmaks, kas on
seoseid vanemate vanuse ning autismi või sellele sarnaste haiguste esinemise
vahel. Tuli välja, et lastel, kelle isad olid 40-aastased või vanemad, esines
autismi 5.75 korda rohkem kui neil, kelle isad olid alla 30-aastased.
Antud uuring võttis arvesse ka ema vanuse, lapse sünniaasta ning
sotsiaalmajanduslikud näitajad, kuid uurijatel ei olnud andmeid selle kohta, kas
suguvõsas oli varem ilmnenud autismi.
Skisofreeniat uurides leiti, et lapsed, kelle isad olid
hilis-neljakümnendates haigestusid kaks korda suurema tõenäosusega kui need,
kelle isad olid alla 25-aastased. Tõenäosus oli ligi kolmekordne kui isad olid
50-aastased või vanemad. Uuring leidis seoseid vaid skisofreenia ja isa vanuse
vahel, kuid teiste vaimse tervise häirete ning isade vanuse vahel korrelatsioon
puudus.
Ka see uuring viidi läbi Iisraelis, kuna see on üks väheseid riike, millel on
niivõrd suur tervise andmebaas. Uuriti 87 907 sündi aastatel 1964 kuni
1976. Siingi võeti arvesse ema vanust, kuid taaskord puudusid andmed perekonna
varasema vaimse tervise kohta.
«Kui meie uuring ilmus, ütlesid kõik «Nad pidid midagi kahe silma vahele
jätma»,» sõnas uuringu kaasautor Dolores Malaspina.
Siiski näitavad ka mujal läbiviidud uuringud, et skisofreenia on vanemate
isade lastel ligi kolm korda tihedamini kui nooremate isade lastel.
«See, et see fakt on sarnane kõikjal maailmas peaks tähendama, et tendents on
nõnda tänu bioloogilisele vananemisele,» sõnas Malaspina. «Vananedes teeme asju
halvemini ning asjad ei tööta enam nii hästi kui varem, see hõlmab ka sperma
tootmist.»
Autismi-uuringu läbiviija Avi Reichenberg võrdleb sellist spermatootmist
elektripirnide tootmisega. «Võid toota miljard elektripirni, kuid murdosa neist
on kahjustatud. Kui midagi toodetakse nii tihti sellistest suurtes kogustest,
siis on kõrvalekalde tekkimise oht väga suur.»
Skeptikud väidavad aga, et mõlemad uurimused küll leidsid seose, kuid ei
tõesta kindlat põhjus-tagajärg suhet. Seda eelkõige seetõttu, et lisaks vanusele
võisid isade puhul rolli mängida ka teised aspektid, näiteks erinev
lastekasvatusviis. Samuti leiavad nad, et isa enda vaimsed häired või kalduvus
autismile võivadki olla tema hiljem lapse saamise põhjused.
Raamatu «Meeste biloloogiline kell» autor Harry Fisch uuris New Yorgi
osariigi sünniandmeid ning leidis, et vanemad isad suurendasid Downi sündroomi
riski lapsel kui ka ema oli üle 35-aastane. Isade vanus ei mänginud rolli
nooremate naiste puhul, kuid võimalik, et nooremad naised lihtsalt
kompenseerivad selle.
Mõned teadusuuringud on näidanud, et vananedes spermat väheneb ning sperma
kaotab võime liikuda otse. Uurijad on samuti täheldanud vanemate meeste sperma
DNA kildnemist ning igal aastal suureneb geenimutatsiooni võimalus, mis
põhjustab laste luude kasvuhäireid. Nemad ei leidnud küll seoseid vanuse ning
Downi sündroomi põhjustavate kromosoommuutuste vahel, kuid teadlaste hinnangul
võib väike hulk vanemaid isasid siiski ka geneetilisi- ning kromosoomhaigusi
põhjustada.
Mida peaksid mehed tegema, et võimalikke negatiivseid mõjusid vähendada?
Fisch soovitab tervislikke eluviise: regulaarset sportimine ning
tasakaalustatud toitumine peaksid viljakust kõrgel hoidma. Ta lisab, et
suitsetamine, anaboolsed steroidid ning kuumaveevannid võivad spermat
kahjustada.
Seega paanikaks põhjust ei ole, kuid meestel soovitatakse lapsi saada pigem
varem kui hiljem. Toimetas Triin Visnapuu, reporter (Tarbija24) |
