|
Sarnaseid aparaate on Pärnus kasutatud varemgi. Edusammuks tuleks
aga lugeda bioresonantsmeetodil portatiivse aparatuuri ja tarkvara
väljatöötamist, mis on ühendatud Windowsis töötava arvutiga, kirjutab Pärnu
Postimees.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Jane
Olen käinud seal, väga meeldiv oli. Ja töesti aitab! :)
jama
on see kõik.See on jälle üks rahategemise meetod. Sellega võib inimese energia nii segamini lüüa,et...
|
|
«Aparaati võiks nimetada koduseks sanatooriumiks,» tõdes Ravikoja proviisor
Marika Liivrand, kes läbinud bioteraapia väljaõppe Moskvas. Tema õpetajateks
olid arst-professor Sergei Strahhov ja energoinformatsiooni teaduste ekspert
Pavel Brudnikov. Õpingutes osales arste ja proviisoreid üle kogu Venemaa.
Valutu tinistamine
Bioresonantsmeetod ei vastanda end tavameditsiinile, vaid on täiendav abimees
inimese uurimisel ja tervendamisel. Mõõtmise aluseks on inimest ümbritsev nõrk
elektromagnetväli: tehakse kindlaks haiged organid, mille energeetilised
võnkekarakteristikud erinevad tervete organite omast.
Kuidas see täpsemalt välja võiks näha? Liivrand seab end istuma arvutiekraani
taha, teisel pool lauda istub patsient, kel samuti arvutiekraan silme ees.
Patsient hoiab peos väikest metallpulgakest, mis asub mõõtma tema organite
elektromagnetvõnkeid.
Samal ajal jälgib patsient, kuidas ekraanile ilmuvad tema organid piki- ja
ristlõikes, veenid, arterid, südameklapid ja veresooned. Igal organil mõõdetakse
võnkesagedust mitmekümnest kohast ning hinnatakse organi olukorda
kuuepallisüsteemis.
Liivrand ei arva, et selline meetod inimesi ehmatab: Ravikotta satuvad
eeskätt need inimesed, kes endaga tööd tahavad teha ning on asunud ammutama
teadmisi tervisest, õigetest eluviisidest ja toitumisest. Loodusravil on alati
pooldajad, siia kuuluvad needki, kes tavameditsiini võimalused läbi on
proovinud.
Kui põhjalikud uuringud tehtud, näeb ekraanil ülevaadet tervislikust
seisundist.
Kui mõni organ on haige, uurib Liivrand seda põhjalikumalt.
Arstidele toeks
Teise etapina lähetab aparatuur inimese organismile impulsi terve organi
võnkega. Välja näeb see protseduur nagu põnev tinistamine, kusjuures laisk, kes
ei viitsi ekraanil toimuvat jälgida, saab arvutilt kohe märguande: jälgi
mind!
Teraapia vältab paar-kolm seanssi, sest terveid impulsse tuleb organisse
lähetada mitu korda. Pärast esimest seanssi võib tervis minna isegi pisut
kehvemaks.
«Kui organism paraneb, siis esmalt alati haigus ägeneb,» lausub Liivrand.
Pärast teist seanssi muutub olukord reeglina paremaks. Seda on kinnitanud paljud
patsiendid.
Inimene ei ole lihtsalt keha, vaid energiaväli, mis on seotud tihedalt teiste
inimeste, Maa, kosmose, planeetide ja algelementide informatsiooniväljaga.
Bioteraapia kui meetod on olnud kasutusel üle 20 aasta ning selle
rakendamiseks on kasutatud erinevaid tehnikaid.
«Kõige tähtsam on aidata inimest ning jõuda jälile tema probleemile.
Bioteraapiat võib kasutada paralleelselt ravimitega. Arsti ettenähtud ravi saab
toetada kõikidel juhtudel. Ka põletikuravi puhul,» kõneleb Liivrand.
Bioteraapia on eriti sobiv järgmistel juhtudel: taastusravil pärast
operatsiooni, stresside ületamisel, rasestumisel ja raseduse normaalsele
kulgemisele kaasaaitamisel, vaeguste ja organismi pingete likvideerimisel,
närvisüsteemi, soolestiku, lümfisõlmede normaalse talitluse taastamisel.
Häid tulemusi on bioteraapia andnud Parkinsoni ja Alzheimeri tõve puhul.
Uuring koos esimese teraapiaseansiga kestab poolteist-kaks tundi, iga järgnev
teraapia pool tundi kuni tund. |
