«Käisin viimases võimlemistunnis nädal enne sünnitust ja tean oma kogemustest, et mõõdukas aeroobne trenn parandab raseda enesetunnet,» rääkis kuuvanuse poja ema Egle Kõiv, üks MV spordiklubi treeneritest. Pall aitab rühti hoida«Ma sain treeningutelt kaasa väga hea enesetunde ja tohutult palju võhma, millest mul esimest last sünnitades nappis, » tunnistas Kõiv. Eriti kiidab ta spordiklubis kasutatavaid teraapiapalle, aktiivsünnituses vajalikke abivahendeid: «Pallil vetrumine ja õõtsumine on naisele sünnitamisel lõõgastava toimega, see võtab sünnitusvalusid vähemaks.» Esimest korda teraapiapallile istudes võib hirmugi tunda, kuid pallidega oma lihaseid toonuses hoidnud naised on selle kasulikkuses veendunud. Egle Kõivu sõnul on tähtis seegi, et kuigi suur kõht kipub selga nõgusaks kiskuma ja sellega ka rühti mõjutama, liigub vaagna kalle pallile istumisel õigeks ja selg muutub kui nõiaväel sirgeks. «Kui inimesel on selg haige, soovitaksin ka kontoris tooli asemel pallil istuda, see aitab,» kinnitas Kõiv. MV spordiklubi teine rasedate treener Ülle Põldmaa märkis, et lapseootel naiste võimlemistunnis on rõhk lihaste toonuses hoidmisel. Seetõttu soovitab ta teraapiapallidega võimlemist ka neile, kel varasem aeroobikakogemus puudub. Egle Kõiv lisas, et rasedusaegse koormusega harjunud keha taastub pärast sünnitust kiiremini. Treenerid soovitavad kõigil tulevastel emadel endaga tegeldes kuulata oma keha – rasedate võimlemine ei ole tulemussport. «Kui väsimus kimbutab, tuleb trenniga tagasi hoida,» manitses Põldmaa. Võimlemise kõrval on teine oluline tegevus hingamine. «Kui hinge kinni hoiad, siis on ka lapsel hapnikupuudus,» põhjendas Egle Kõiv õige hingamise vajalikkust. Seda tuletatakse treeningusaalis emadele pidevalt meelde – mõnele keerulisemale harjutusele keskendudes kipub see lihtsalt meelest ära minna.
Kõiv soovitab tulevastel emadel jälgida ka enda pulsisagedust. «Kirjandus lubab pulssi kuni 160 lööki minutis, mina aga ei lubaks sel tõusta üle 140 löögi minutis – siis on kindel, et tital jätkub hapnikku,» lausus ta. Emotsionaalne tugi Võimlemisega võib tulevane ema alustada juba varakult ja tegelda sellega enesetunde järgi, kasvõi sünnituse päevani välja. Kõivu kinnitusel kehtib siin reegel: mida varem, seda parem. «Väikese kõhuga saab harjutused selgeks, siis on neid suure kõhuga kergem sooritada,» selgitas ta. Siiski soovitavad treenerid tulevastel emadel enne treeningusaali minekut kindlasti oma arstiga nõu pidada. «Meie ei soovita võimlemist vaid mitmike kandjaile või muude hädade tõttu riskirühma kuuluvatele rasedatele,» märkis Põldmaa. Egle Kõivu hinnangul annab tulevaste emade võimlemisrühm naistele ka emotsionaalset tuge – suhtlemine ja kogemuste vahetamine on väga oluline. Just seetõttu plaanibki ta koos oma tillukese pojaga peagi kokku kutsuda titeemade treeningurühma, mis toetaks naisi kehalise vormi taastamisel ja lubaks titadelgi spordiklubi tegevusest osa saada.
Kas teate? Titeootel emade sportimisvõimalusi Tartus
Rasedate võimlemine • MV spordiklubi, Riia 136a, tel 738 0880 • Spordiklubi Tropic Lõunakeskuses, tel 731 5660 • SA TÜ Kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravikliinik, L. Puusepa 1a, tel 731 9233 Vesivõimlemine rasedatele • Aura keskus, Turu 10, Tartu, tel 730 0280 Rasedate jooga • Anni Mängumaa, Rüütli 24, info tel 5345 5246 (Urve) • Arctic Sport Club Eedeni keskuses, tel 740 4005 Allikas: internet
|
