Toledo kuulub Castilla-La Mancha regiooni, mille on kuulsaks teinud Cervantes
oma Don Quijote ja Sancho Panza lugudega. La Mancha (araablaste manxa =
kõrbenud plekk, laik) on suhteliselt hõredalt asustatud, päikesest kõrvetatud
mägine platoo, kus silmate päevalilli ja tuuleveskeid.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Tõesti joba
Jaapani töö oli parem. Ilmselt on joba eesmärk mosleme pähe määrida.
rõõm
lugeda ja mõelda,et olen selles linnas päeva ja ka öö veetnud! Sel päeval oli seal ka Hispaania kun...
|
|
1986. aastal Unesco maailmapärandi nimistusse võetud Toledo vanalinn asub
«enam-vähem» seitsmel mäel. Asustus olevat rajatud juba 540 aastat enne Kristust
juudi kolonistide poolt, kust pärineb ka esialgne nimi Toledoch (rahvaste ema),
kuid linnana on tunnustatud alles vanade roomlaste ajast, kes kutsusid linna
Toletum. Nendelt pärisid järgnevate põlvede linnaelanikud veevarustuse,
kanalisatsiooni ja amfiteatri.
Visigootidele (418–711 pKr) oli Toledo pealinnaks. Nemadki jätsid hulgaliselt
arhitektuuripärandit. Nendele järgnenud Põhja-Aafrikast pärit moslemite
valitsuse ajal (711–1085) kutsuti linna Tulaitula. Seda perioodi peetakse linna
hiilgeajaks, mil juudid, kristlased ja araablastest maurid elasid suhteliselt
rahumeelselt, kuigi erinevates linnaosades.
Esialgu, kui kristlased linna 1085. aastal araablastelt tagasi vallutasid,
üldine elustiil suurt ei muutunud, kuigi on teada juutide tapmisi. Olukord
muutus drastiliselt pärast terve poolsaare tagasivallutamist araablastelt 1492,
mille järel sunniti nii moslemid kui juudid maalt lahkuma või ristiusku astuma.
Kristlaste poolt kirikuteks ümberehitatud mošeed ja sünagoogid kannavad aga
siiani hulgaliselt elemente endistest aegadest.
Toledo vanalinn võtab enda alla vaid 1 x 1,5 km, mida ümbritseb tugev
linnamüür ja kus pea igal hoonel on põnev ajalugu ja kultuuriväärtus, lisaks
sillad ja eemalolevad kindlused. Linnale on laialdast kuulsust lisanud eriliselt
tugevad terasest mõõgad ja El Greco maalid.
Nagu igasse vanasse kindluslinna, saab ka Toledosse siseneda mitme värava
kaudu, igal oli oma eriotstarve ning seega ka ajalugu. Bussid toovad turistid
tavaliselt kahepealise kotkaga valitsusvapiga kaunistatud Uus-Bisagra värava
juurde, kuid enne linna sisenemist võiks pilku heita Tavera Hospitalile, mis
pärineb 16. sajandist. Huvitava arhitektuuriga hoonet kasutati haiglana veel
1936. aastal kodusõjas. Nüüd on siin muuseum, kus vana mööbli, rikkaliku
raamatukogu ja muude eksponaatide hulgas köidab tähelepanu 17. sajandist pärit
Jose Ribera vastakas maal «Habetunud naine» (last imetav naine on välimuselt kui
musta habemega mees).
Vana-Bisagra väravat nimetatakse ka Alfonso VI väravaks, sest just sealt
sisenes aastal 1085 kuningas Toledosse, lõpetades nii moslemite valitsuse.
Mauride arhitektuuri esindab 10. sajandist pärit Bab al Mardumi värav, mis viib
teid pisikese endise mošee juurde – kõige väärtuslikum islami arhitektuuripärl
linnas.
Tähtsaks ehitiseks on linnas ka Alcazar, mis asub kõrgeimal mäel ja oli alati
valitseja residents, kes iganes seal ka võimul polnud – seda juba roomlaste
ajast. Tohutu hoone on mitmel korral ümber ehitatud ja restaureeritud, sest
viimati sai see tugevasti kannatada 1936. aasta kodusõja ajal. Nüüd on seal
sõjamuuseum.
Endine Juderia (Juudikvartal) oli müüriga eraldatud linnaosa oma koolide,
turgude, saunade ja muidugi sünagoogidega. Kõik säilis väga hästi ka pärast
seda, kui juudid sunniti linnast lahkuma. Huvitav on Santo Tome tänav, kus veel
praegugi on palju poode ja töökodasid, mis omal ajal varustasid loendamatuid
kirikuid altariraamide, skulptuuride ja maalidega. Samuel Levi tänaval on aga
kuulsa kunstniku El Greco majamuuseum, kus ta küll ise ei elanud. Sinna on
kogutud tema töid ja mööblit.
Teadmiseks:
Madridi külastades võite sõita päevaks Toledosse rongiga. Viimane (Atocha
jaamast) käib tihedalt päev läbi 6.30–21.30. Sõiduks kulub ca 45 min.
Pilet maksab 8.30 eurot. Buss käib regulaarselt kella 6.00–22.00 (Mendez Alvaro
jaamast) ja maksab 4.25 eurot. Bussisõit võtab aega 75 minutit.
Võimalik on ka üüriauto. See lubab ringi tiirutada Toledo ümbruses, kus on
palju mälestisi möödunud aegadest: Toledost lõunasse asuvad Mora linnakese
kindluse varemed – 1520. aasta traagiliste sündmuste tunnistajad, mil 1000
inimest elusalt põletati seoses kommuunidevaheliste konfliktiga. Siit 10
kilomeetrit edasi on ORGAZ, mille külakirikus on El Greco «Kristuse
lahtiriietumise» koopia. Cervantese lugudest kuulsaid tuuleveskeid näete
Consuguera ümbruses, kus ei puudu ka huvitavad ehitusmälestusmärgid.
Toledost põhjapoole tasub äramärkimist Maqueda ja Escalona oma vanade
kindlustega. Toledost idapoole on tähtsamaks peatuspaigaks Ocana, kus on Madridi
peaväljakule sarnane Plaza Mayor ja Yepes.
Pikemalt autoga ringi tiirutades on võimalus alati ööbida ka mõnes motellis,
B&B-s või hotellis. Hinnad kõiguvad 35–135 euro vahel ja väljaspool
turismihooaega pole mingit broneerimist vaja. Rendiauto päev maksab väikeautole
kuni 35 eurot.
> Loe edasi |
