Itaalia algkoolilaste koolivormiks on sinine kittel ning koolimajas käiakse seal maal ringi välisjalatsites. Foto: Erakogu

Pitsa, spagetid, kaunis laulev keel, hurmav kunst - see on Itaalia. Seda ja palju muud kogesid oma Itaalia-reisil Kadrina kunstidekooli õpetajad.

Igaühel meist on itaallastest ja Itaaliast oma ettekujutus, kuid oma silm on kuningas.

Nii reisiski väike rühm eestlasi 9.-14. veebruarini Itaaliasse, eesmärgiks osaleda Comeniuse projekti raames toimuval kohtumisel Marche regiooni Ascoli Piceno provintsi samanimelise keskuse algkoolis-lasteaias.

Miljon naeratust

Kuidas õpivad lapsed ja töötavad pedagoogid meie Itaalia partnerkoolis, käisid uurimas Kadrina kunstidekooli õpetajad Marian Pääbus, Marika Soone, Margus Laugesaar ja projektijuht Eve Vunk.

Koostööd tehti kolleegidega Tallinna lasteaiast Vesiroos ja Põhja-Iirimaalt Belfastist Our Lady Queen of Peace nimelisest algkoolist-lasteaiast.

Meie ühise projekti nimi on «Miles of Smiles», eesti keelde tõlkisime selle kui «Miljon naeratust». Naeratusi oleme projektikohtumistel kohanud kui mitte miljoneid, siis tuhandeid kindlasti.

«Miljon naeratust» on omakorda osa Comeniuse programmist, mis on saanud nime kuulsa tšehhi pedagoogi ja filosoofi Jan Amos KomenskŸ (ladinapäraselt Comenius) järgi.

Itaalia õpilased teevad koostööd äärmiselt suure huviga, samuti on õpetajad, eriti meie projekti Itaalia-poolne juht Raffaella Bacchie, väga entusiastlikud.

Kuidas tutvuda kõige paremini võõra maa laste ja õpetajatega?

Eks ikka kohtumiste kaudu. Meie saime kokku pea kooli kõikide õpilastega, keda oli üldse 300. Eriti vahvad olid pressikonverentsid, kus lapsed esitasid külalistele ise küsimusi (inglise ja itaalia keeles).

Koolielust

Itaalia lapsed on äärmiselt rõõmsameelsed, nad on energilised ja aktiivsed küsimusi esitama.

Kõige rohkem põnevust tekitasid itaalia õpilastes meie tähed õ, ä, ö, ü. Nad püüdsid vapralt eestikeelseid sõnu hääldada ja see tegi päris palju nalja. Eriti põnev oli nende jaoks sõna «öö».

Koolitöö toimub algkoolis kella üheni, pärast seda lähevad lapsed koju, vaid ühel päeval nädalas tullakse kooli ka pärastlõunal.

Koolis ei pakuta õpilastele lõunasööki. Selleks ju koju minnaksegi, et siestat pidada.

Uus oli meie jaoks see, et Itaalia koolis käib õppetöö ka laupäeviti (õpetajatel on siiski viiepäevane töönädal, üks päev nädala sees on vaba).

Algklasside õpilased kannavad koolivormi – sinist kitlit. Klassides viibitakse välisjalanõudes.

Koolides ei ole eriti palju arvuteid, Interneti-ühendust kõikides majades pole. Koolimajad on rõõmsailmelised ja lastesõbralikud – täis õpilaste joonistusi ja käsitöid.

Ei saa mainimata jätta, et Itaalia koolides on küllaltki palju erivajadustega õpilasi. Nendega töötatakse palju, et tagada neile täisväärtuslik tulevik. Laste abistamiseks on ka eripedagoogid, keda ei jagu siiski nii palju, kui vaja oleks.

Huvi keelte vastu

Comeniuse projekt on kohalikus koolis au sees ja oli näha, et huvi teiste riikide ja rahvaste vastu on väga suur, isegi lasteaia tasemel. Itaalia lapsed õpivad võõrkeeltest kõige rohkem inglise, teise keelena ka prantsuse ja saksa keelt.

Comeniuse projekti üks ülesanne ongi panna inimesi ennast täiendama, uusi keeli õppima ja teiste rahvaste kultuuriga tutvuma.

Nii et allakirjutanu vähesed itaalia keele õpingud tasusid ennast kuhjaga ära: suhtlemine on kohe avatum ja lihtsam, kui nähakse, et inimene vähemalt püüab ennast arusaadavaks teha. See oli võõrustajale ka väike üllatusmoment.

Tulevikus tahaksin omaski koolis õpilastele ja õpetajatele veidi itaalia keelt õpetada. (Muide, ka meie Belfasti partnerkoolis soovitakse projekti jätkudes lastele õpetada keeli, mida kooliprogramm ei nõua. Belfasti koolis mõeldakse isegi eesti keele õpetamisele.)

Üks tore plaan

Mida andis reis osalejatele, mida üldse annab Comeniuse projektis osalemine nii õpilastele kui õpetajatele?

Räägime üldiste sõnade asemel ühest konkreetsest mõttest, mis meil, Kadrina kunstidekooli õpetajatel, Itaalia-reisist välja kasvas.

Korraldame õige pea nonstopkontserdi, kus esitame erinevate maade muusikat. Muusikaosakonna õpilased mängivad eesti, itaalia, inglise, iiri, hispaania heliloojate loomingut. Belfasti projektijuhi Paddy silmad läksid kohe suureks, kui kontserdimõttest kuulis.

Nii ongi, et üks asi viib teiseni, lõpuks muutub koolielu põnevamaks, mitmekesisemaks ja avatumaks.

Loodame, et saame rahvusvaheliselt kooskõlastusringilt toetuse ka kaheaastaseks jätkuprojektiks. Siis saame kõik oma ilusad plaanid ellu viia.