| Minister Aab selgitas tänasel valitsuse pressikonverentsil arstide-õdede 17. jaanuariks antud streigihoiatust ja nende miinimumapalga nõuet. | | |
| | | VIIMASED KOMMENTAARID | küsija
Kuidas jääb vastusega õiguskantslerile töötervishoiu küsimuses!
Kummaline
Talumees- õige tähelepanek.
|
|
Arvestades ajaloolisi põhjusi, siis 1990ndate lõpus jäi tervishoiutöötajate palk teiste sektoritega võrreldes ministri sõnul maha. Ja seda arvestades töö tähtsust, vastutust, ettevalmistuse aega kutse omandamiseks. Viimastel aastatel on olukord minister Aabi sõnul oluliselt muutunud. Arstid saavad keskmiselt kaks Eesti keskmist palka ja õed ühe Eesti keskmise palga. Need on normkoormuse järgi ja ületunde mittearvestades. Ministri sõnul on objektiivne nõue, et arstid-õed tahavad näha miinimumpalga suuremat kasvu, kuna palgaerinevused on laiad. Aab märkis, et traditsiooniliselt ongi see tööandjate-töövõtjate teha ja jõuda selles osas kokkuleppele, kui palju tõuseb miinimum. Riik on taganud 2006. aastal seaduste muudatustega erakordselt suure haigekassa eelarve kasvu, rääkis Aab. «Viimasel ajal on soetatud küllalti palju tehnoloogiat,» märkis minister. «Spetsialistid räägivad, et soomlased hakkavad meid varsti kadestama.» Tööandja esindaja peab ministri sõnul nüüd mõtlema, kas vahelduseks tehnoloogiale panustada inimestesseressurssi. «Kaadriga on ju probleeme.» Ministri hinnangul võiks lähema kahe aasta jooksul panustada miinimumi tõstmisesse. Seetõttu tegigi ta haiglate nõukogude esimeestega kohtudes ettepaneku tõsta kahe aasta jooksul miinimumi 20 protsenti. Homme hommikul kohtub Aab Haiglate liidu esindajaga ja kuulab ära nende pakkumised. Väide, et eelmine palgakokkulepe on täitmata, pole Aabi sõnul õige. Täitmata on see ministri sõnul perearstide pool. «Arstid ja õed on laua taga tunnistanud, et kokkulepe on täidetud.» Räägitud on sellest, et kaks Eesti keskmist palka võiks olla arsti miinimum, reaalsusi hinnates pole see ministri arvates ühe aastaga võimalik. Aabi sõnul tuleb väärtustada arsti-õe tööd enam kui praegu. «Miinimume tuleks tõsta kiiremas tempos, praeguste ressursside juures on see võimalik,» ütles ta. Minister lisas, et streik saab toimuda ainult siis, kui riikliku lepitaja juures on vormistatud, et kokkuleppele pole jõutud. «Erakorraline abi streigi ajal andmata ei tohi jääda,» ütles minister. Ära jäävad aga plaanilised operatsioonid ja vastuvõtt. Aab soovib, et osapooled jõuaksid kokkulepele ja et streiki ei tuleks. Peaminister Andrus Anspi ütles teemat kommenteerides, et läbirääkimised on käimas ja streigist rääkimine on praegu kohatu, kuna lepitusmenetlus on käimas. «Enne tuleb ikkagi üritada kokkuleppele jõuda ja kui ei õnnestu kokkuleppele jõuda, ju siis tuleb muid meetodeid kasutama hakata,» ütles valitsusjuht.
«Mina pole kunagi aru saanud, kuidas streikidega on
võimalik ühiskondlikku rikkust juurde luua,» ütles Anspi. «Eelarvega
saab jaotada vaid neid vahendeid, mis ühiskond loonud on.»
Toimetas Mari Kamps, PM online |
