Tehnika

Automaatjaamadega Kuu uurimine saab taas alguse, ja seekorda ei kihuta sinnapoole mitte USA, vaid Hiina ja Jaapani päritolu kosmoseaparaadid.

Hiinlased valmistuvad juba aprillis välja lennutama oma Chang’e I Kuu-laeva, mis peaks kanderaketiga Long March 3A startima Xichangi kosmodroomilt Sichuani provintsis, kirjutab MSNBC.

VIIMASED KOMMENTAARID tohohh huvitav, kas britid  oskavad välja öelda:  kuu-uurija?? nrg tublid hiinlased ja  jaapanlased! vähemalt  keegi on aru saanud,  et selle asemel, et  maa peal sõdida, ... Teised kommentaarid

Hiina uudisteagentuuri teatel teeb kosmoselaev 8 tunniga tiiru ümber Maa ja hoogu kogununa sööstab Kuu orbiidi suunas, kuhu ta peaks saabuma 114 tunnise lennu järel.

Kuigi lennu kõiki detaile pole avalikustatud, on hiinlased oma eesmärkidena teatanud Kuu pinna 3D-kaardi loomist, proovide tegemist 14 «kasuliku elemendi» leidmiseks Kuu pinnasest ja Kuu-koore paksuse mõõtmist.

Hiina Kuu-projekti peakomandör Luan Enjie on hinnanud projekti maksumuseks 2 kilomeetri metroo ehituse hinda ehk umbes 175,5 miljonit dollarit (veidi üle 2 miljardi krooni). Aastane Chang’e I missioon on Hiina esimeseks sammuks 10 aastasest Kuu-programmist, mis peab lõppema kuukulgurite saatmisega taevakehale ja proovide tagasitoomisega Maale.

Suvel lähetab Kuu suunas teele oma ekspeditsiooni ka Jaapan.

Japan Aerospace Exploration Agency (JAXA) Kuu-programm SELENE saab olema suurim ja võimsam peale USA Apollo-programmi lõppu 1972. aastal.

Kokku saadetakse Kuu suunas teele üle kolme tonni teadusaparatuuri, kus lisaks peajaamale on veel kaks 50 kilogrammi raskust saatesatelliiti. Need aitavad lisaks muudele ülesannetele saada süvainfot Kuu gravitatsioonivälja kohta.

JAXA SELENE missiooni projektijuhi Yoshisada Takizawa sõnul kasutab üheaastane uurimisretk kaasaja parimat ja täiuslikumat instrumentaariumi. Kuu juures uurib jaam elementide ja mineraalide sisaldust, Kuu pinna ja aluspinna struktuure, gravitatsioonivälja, magnetvälja jäänuseid ning energeetiliste osakeste ja plasma olekuid Kuu ümbruses.

«Ekspeditsiooniga loodame me teada saada palju uut Kuu päritolu ja evolutsiooni müsteeriumi kohta,» ütles Takizawa.

2008. aastal on ka Indial plaanis Kuu suunas saata oma Chandrayaan-1 nime kandev ekspeditsioon.

Kuna kõik Aasia riigid on oma plaanidesse võtnud «kasulike elementide ja mineraalide» küsimuse, on selge, et korraga ärkas ka USA oma Kuu-letargiast.

Oktoobris 2008 planeerib NASA välja lennutada Lunar Reconnaissance Orbiter’i ning selle programmi teaduskonverentsile kaasati kõigi seniste «Kuu-uurijate» – Venemaa, ESA (Euroopa Kosmoseagentuur), Hiina, Jaapani ja India esindajad.

NASA (ja seega USA) plaanib luua mingit koostöö ja ühisuuringute raamprojekti, et koordineerida Kuu uurimist ja vahetada omavahel informatsiooni tulemuste kohta.

Kuu kui potentsiaalsete tööstusressursside allikas oleks ahvatlevaks eelkõige resursinappuses vaevlevale Jaapanile.

Toimetas Veiko Tamm, PM online