| 1. Kohv Legend jutustab araablasest karjusest nimega Khalid, kes märkas, et kohvipuu marju ja lehti söönud lambad olid muutunud väga erkasaks. Neid katsetades enda peal leidis ta sama ergutava efekti. Etioopiast jõudsid kohvioad Jeemenisse, kus sufid valmistasid neist jooki, mis aitas pikkadel öistel usurituaalidel ärvel püsida. XV sajandi lõpul jõudis kohv Mekasse ja Türgisse ning aastal 1645 Veneetsiasse. 1650. aastal avas Paša Rosee esimese kohviku Inglismaal Lombard Street’il Londonis. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Ronk
See, kuhu nad kõige selle juures jõudnud on, näitab et omavaheline kisklemine muudab kogu progressi ...
To petka
nooo. kõvaks ajasid, siis ime lahti kah. räägi, mis selle torniga siis oli?
|
|
2. Male Kuigi esimene male vorm pärineb Indiast, siis meile kõigile tuntud mänguks arenes see alles Pärsias. Euroopasse, Hispaaniasse tõid mängu X sajandil maurid. 3. Langevari Tuhat aastat enne vendasid Wrighte püüdis moslemi poeet, muusik, astronoom ja insener Abbas ibn Firnas leiutada lennumasinat. 852. aastal hüppas ta Cordoba Suure Mošee minareti tornist alla puuvitstele kinnitatud suure keebiga lootuses linnuna lennata. Viimane tal küll ei õnnestunud, ent konstruktsioon pidurdas langemist sedavõrd, et leiutaja pääses hüppest eluga. 70-aastasena sai ta 875. aastal valmis siidi ja kotkasulgedega lennumasina, millega suutis õhus püsida üle 10 minuti, kuid tegi maandudes avarii, ise õigesti oletades, et veaks oli lennumasina saba puudumine. Tema auks on nimetatud Bagdadi rahvusvaheline lennujaam ja üks Kuu kraatritest. 4. Šampoon Pesemine on moslemite üks religioosne nõue ja nii on nad puhtuse alal eurooplastest kaua aega ees olnud. Kuigi ka egiptlased ja roomlased kasutasid seepi, viisid alles araablased pesemiskunsti tipptasemele, segades taimeõlidest, seebikivist ja lõhnaainetest kokku midagi kaasaegse šampooni sarnast. Euroopasse tõi šampooni muhameedlane, kes avas 1759. aastal Brightonis Mahomed’s Indian Vapour Baths nimelise ettevõtte. 5. Metallpantser Teppimine on õmblusmeetod, kus kahe riidekihi vahele lisatakse kiht mingit (kaitse-) materjali. Eurooplastest said esimesena sellise metalliga turvatud kaitserüü suhtes kogemuse ristisõdijad, kelle üllatuseks oli saratseeni sõdalaste rüüd nende relvade vastu väga efektiivsed, kuid ei muutnud kasutajaid nii kohmakateks kui ristirüütlite rasked raudrüüd. Tepitud kangaid hakati soojendusmaterjalidena kasutama ka külma kliimaga maades. 6. Kirurgia Väga paljud modernsed kirurgia instrumendid näevad siiani välja täpselt sellised, millistena võttis need kasutusele X sajandi kuulus araabia kirurg al-Zahrawi. Tema loodud skalpellid, kondisaed, tangid, peened käärid silmalõikusteks ja teised üle 200 instrumendist on tänini säilitanud looja antud kuju ja rakenduse. al-Zahrawi oli arst, kes avastas kätkuti (mida kasutatakse sisemistel õmblustel) omaduse lahustuda organismis. Selle avastuse tegi ta, kui teadlase kodustatud ahvike pistis nahka tema lauto keeled. Teine moslemi meedik Ibn Nafis kirjeldas inimese vereringet juba XIII sajandil ehk 300 aastat enne Inglise teadlase William Harvey avastusi. Samuti on moslemid arstiteadusele andnud valuvaigistid oopiumitinktuuri näol ning võtnud kasutusele õõnsad nõelad. 7. Supp Araablane Ali ibn Nafi hüüdnimega Ziryab (Must Lind), kes IX sajandil tuli Iraagist Cordobasse, tõi endaga kaasa kolmekäigulise toidukorra – supp, praad, magustoit – kontseptsiooni. Samuti võttis ta kasutusele kristallklaasid. 8. Maksetšekk Kaasaegsete maksetšekkide idee pärineb moslemit kaupmeestelt, kes võtsid kasutusele kirjalikud maksekohustused; nende nimetuski tuleneb araabia keelest – saqq. Juba IX sajandil kasutasid moslemi kaupmehed laialdaselt tšekke, et vältida sularaha vedamist läbi ohtlike maa-alade. 9. Raketid ja torpeedod Kuigi püssirohu avastasid hiinlased, kes seda kasutasid tulevärkide tegemiseks, viisid alles moslemi teadlased uuringud lõpule selle aine tarvituselevõtu militaarsetel eesmärkidel. Moslemite lendrelvad tekitasid suurt hirmu ristisõdijates, XV sajandil võeti vaenlase laevade ründamiseks kasutusele algelised rakettrelvad, torpeedode eelkäijad. 10. Tuuleveski Tuuleveskid võttis juba 634. aastal kasutusele Pärsia kaliif teraviljade jahvatamiseks ning vee pumpamiseks sügavatest kaevudesst. Araabia kõrbelistel aladel, kus hooajalised jõed kuivasid tilgatumaks, oli pikka aega ühest suunast puhuv tuul peamine jõuallikas. Algsete tuuleveskite tiivikud oli kuue või kaheteistkümne riide või palmilehtedega kaetud tiivikulabaga. See oli ligi 500 aastat varem esimeste tuuleveskite Euroopasse ilmumisest.
Toimetas Veiko Tamm, PM online |
