| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | Kuidas kaebeõigus tekkis?
Kuidas Pärnus kohus kaebust arutama asus - kas keegi oli vaidlusaluse kinnistu otsene naaber?
kahju...
Mx35
JOKK JOKK JOKKK
Aga nii ei tehta !!! Linnavalitsusest astugu tagasi linnapea ja ehitusega seotud...
|
|
Jõulude eel väljastas linnavalitsuse planeerimisosakond ettevõttele ehitusloa. Mingit avalikku arutelu sellele ei eelnenud, kuigi 2005. aasta 11. novembri lehes lubas Pärnu linnapea Mart Viisitamm: «Et see teema on palju vastuolusid tekitanud, ei hinnata projekti ega anta ehitusluba niisama. Kindlasti on Pärnu Postimehel võimalik enne allakirjutamist seda tutvustada.» Nüüd avaldab Viisitamm kahetsust, et ametist lahkunud linnaarhitekt Ülar Saar teda ehitusloa menetlemisest ei informeerinud. Sellise lubaduse olevat Saar linnapeale andnud, kuigi ehituslube ei väljasta mitte linnaarhitekti teenistus, vaid planeerimisosakond, kirjutab Pärnu Postimees. Maht pigem suurenes Enne Pärnu linnavolikogu valimisi ütles keskerakondlasest linnapea, et projekti muutmisel ja mahu vähendamisel ei ole Keskerakond selle ehitise vastu. 18. detsembril väljastatud ehitusloast ilmneb, et mahtu on pigem suurendatud. Kui 2005. aasta 30. juunil valminud eskiisprojekti seletuskirjas oli krundi täisehituse protsendiks 34 ja suvituskorterite arvuks 128, siis ehitusluba lubab krundist 37 protsenti täis ehitada ja rajada hoonesse 145 suvituskorterit. Küsimusele, kas Septembri nüüdne maht rahuldab Keskerakonda, vastas Viisitamm: «Keskerakond pole seda küsimust arutanud. Rohkem ma sel teemal rääkida ei taha.» YIT Ehitus võitis linnajuhtide soosingu kokkuleppega ehitada 20. juuniks välja Ranna puiestee pikendus Kuuse tänavast Side tänavani ja Side tänava pikendus Kaarli tänavast Ranna puiesteeni. Tänavalõigud koos maa-aluste kommunikatsioonidega rajab YIT valdavalt oma raha eest, linn annab selleks vaid kaks miljonit. Tulevane korterhotell September kujutab endast tagurpidi L-tähe kujulist majutushoonet koos nende vahel asuva ümmarguse spordihoonega. Kompleks on kolme- kuni viiekorruseline ja selle kõige pikem osa asub merega paralleelselt. Hoonete esimene korrus on valdavalt parkivate autode päralt. Peale nende mahub L-tähe ristumiskohta veel 402 ruutmeetri suurune korterhotelli vastuvõtt ja lobby-kohvik. Majutushoone teisel ja kolmandal korrusel asuvad suvituskorterid, neljanda ja viienda korruse suvituskorterid on läbi kahe korruse. Majutushoone viiendal korrusel on veel 184 ruutmeetri suurune kohvik. Spordihoone teise ja kolmanda korruse kõrgusel paikneb basseini ja saunadega spordikompleks, neljandal korrusel jõusaal, aeroobika- ja treenerite ruumid jms. 145 suvituskorterist 80 on ühe-, 21 kahetoalised. 31 suvituskorterit nimetab ettevõte juuniorsviidiks, 12 sviidiks ja ühte kapteni sviidiks. Külaliskorterid müüakse tõenäoliselt maha YIT Ehituse kinnisvara arendusdirektori Rein Soosalu sõnul soovivad nad korterhotelli opereerimise mõne hotelliketi kätte anda ja spordihoone kas müüa või üürida. Ühtegi kokkulepet veel pole. Küsimusele, kas numbritoad müüakse ükshaaval maha, vastas Soosalu, et nende kontseptsioon vajab täpsustamist. Soomes on YIT käivitanud vaba aja elamuprojekti Chalet’s, mille sisuks on, et korteriomandid müüakse erakätesse. Kõik numbritoad on standardselt sisustatud (mööbel, valgustid, vaibad, köök koos nõude, pottide-pannide ja nugade-kahvlitega) ning külaliskorterite omanikud üürivad neid läheduses asuva hotelli kaudu. Soosalu kinnitusel on linna huviks, et keegi külaliskorterites sügistalvelgi elaks ja promenaadil silma peal hoiaks. «Esialgset plaani me kärpinud pole, suuremate korterite asemel on rohkem väiksemaid,» ütles ta mahu suurendamise kohta. Algusest saadik on osa pärnakaid Septembri juures häirinud ranna piiril asuvad korteriomandid ja kinnistu kasutamise intensiivsus. Pärnu linnavolikogu valimiste eel kujunes korterhotellist üks valimiste põhiteemasid, eriti võitles selle vastu valimisliit Pärnu Linnakodanike Ühendus. Nüüdseks on valimisliidu esindajad volikogus liitumas Keskerakonnaga ja valimisliidu liidrist Mark Soosaarest saanud sotsiaaldemokraat. Kas linnavalitsus käitus seaduslikult? Veebruaris esitasid valimisliidu esindajad Pärnu linnavolikogus Garri Suuk, Asso Kommer ja Jaanus Ots volikogule eelnõu, milles sooviti Septembri projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist. Rahvaesindajad leidsid, et kehtiv planeering lubab selles kohas ehitada kolm korrust ning muinsuskaitseala põhimäärus ei luba kaitsevööndisse jääval alal ületada Rannahotelli kõrgust ja ehitusmahtu. Volikogu enamus eelnõu ei toetanud. Rannahotelli kõrgust September oma 16 meetriga ei ületa. Korruselisuse kohta arvab linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppel, et see krundi ehitusõiguse hulka ei kuulu – piisab, kui peetakse kinni hoonete lubatud kõrgusest. Riigikogu liige ja linnakodanike ühenduse üks eestvedajaid Mark Soosaar peab sellist seisukohta planeerimisseaduse meelevaldseks tõlgenduseks. «Kui korruste arv on planeeringus kolm, tuleb sellest kinni pidada,» lausus ta. Tunduvalt raskem on linnavalitsusel põhjendada Rannahotelli ehitusmahu ületamist 2,17 korda. Rannahotelli maht on 17 707, Septembri mahuks 38 410 kuupmeetrit. Linnavalitsuse ehitusjärelevalve teenistuse juhataja Maire Nigul leiab, et muinsuskaitseala põhimäärusest kinnipidamist peaks eeskätt jälgima muinsuskaitseamet. «Muinsuskaitseamet on selle ise kooskõlastanud, kuidas me saame vastu olla,» küsis ta. «Suurem ta (Septembri ehitusmaht – toim) paraku on.» Suuk tuletas meelde, et muinsuskaitseala piiride üle arutades tegi ta ettepaneku Septembri piirkond muinsuskaitseala sisse arvata, kuid kohalik muinsuskaitseinspektor Tarvi Sits arvas, et aitab kaitsevööndist küll. «Las nad nüüd selgitavad, miks praegu Rannahotellist suuremat mahtu lubati. Siin on selgelt näha, kuidas huvigrupid on muinsuskaitse töötajaid mõjutanud,» heitis ta kinda. Sitsi sõnade järgi ei otsustanud keegi Septembri ehitust ainuisikuliselt, vaid hoone sobivust hindasid nii muinsuskaitse nõukogu kui muinsuskaitseameti kollektiivse kooskõlastamise komisjon. Muinsuskaitse ei saa ehitamist keelata, vaid vaatab, kas plaanitav hoone on arhitektuurselt sobiv. Kavandatav hoone ei ületa detailplaneeringus lubatavat mahtu ja kõrgust, selgitas Sits. Soosaar kavatseb edasi võidelda Peamine on Suugi ja Soosaare arvates siiski ehitise funktsioon. «Asja võti on selles, kas apartemente (külaliskortereid – toim) hakatakse müüma või võib igaüks sinna nagu hotelli minna,» ütles Suuk. «Võitlesime, et tegu poleks korterelamuga hotelli sildi all.» Niguli ütlust mööda ei saa ta korterhotelli jooniseid vaadates kuidagi väita, et randa korterelamut kavandatakse. «Pikad ja kitsad 33-37 ruutmeetri suurused toad duširuumi, WC, voodi ja televiisoriga nagu hotellides ikka. Asendiplaanilt ja ruumipaigutuselt see küll kortermaja ei ole, pigem midagi ühiselamu tüüpi. Ka ülemine kohvik näitab, et tahetakse hommikusööki pakkuda,» rääkis ta. Soosaar tuletas meelde, et volikogu on detailplaneeringut kehtestades soovinud sellel kohal spordihoonet näha. «Praegu tahetakse lubatud nööbi külge lubamatut kuube ehitada,» lausus ta. Soosaare hinnangul on linnavalitsus ehitusluba väljastades rikkunud detailplaneeringut nii funktsiooni, korruselisuse kui krundile lubatud hoonete arvu osas. Peale selle ei arvestata muinsuskaitseala põhimäärusega, mis keelab selles kohas Rannahotelli mahtu ületada. Soosaare sõnade kohaselt arutab ta sotsiaaldemokraatidega läbi, kas pöörduda Septembri ehitamise peatamiseks kohtusse. Suuk, Kommer ja Ots soovivad ehitusloa väljastamise seaduslikkust arutada linnavolikogu keskfraktsioonis. |
