| Eesti suurima seakasvataja, aktsiaseltsi Ekseko juhatuse esimehe Teet Soormi hinnangul ei kata lõpptarbija oma taskust ilmselt siiski kogu teravilja hinna tõusu ja osa sellest jääb tootja kanda, kirjutab Sakala.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | hind
Mitte ainult lihahind ei tõuse, teised hinnatõusud astuvad kanna peale....
:)
see on hea loomakesed saavad elada:)ja inimesed tervemad olla:)
|
|
| Jõulud ja aastavahetus, mida enamik eestlasi tähistab seapraega, on jäänud seljataha. Teet Soorm, kas see tähendab, et Eksekol on kiire aeg möödas? Algtootmise tsükkel on väga pikk ja ammu planeeritud: millal emist seemendama hakatakse, millal ta poegib, millal sead üles kasvatatakse. Seetõttu on detsember Eksekole kui algtootmise poolele ärilisest seisukohast täiesti harilik kuu. Võib-olla laadime Rakvere tapamajale kaks või kolm koormat sigu tavalisest rohkem, aga see on ka kõik. See ei tähenda isegi, et meil detsembris sigu rohkem oleks. Et Rakvere lihakombinaat vajab enam tooret, laseme müügikaalu kilo või kaks alla. Sellest tulenevalt saab tapamaja jaanuaris jällegi vähem koormaid. Lõppenud aastal tuli Rakvere lihakombinaat turule värske lihaga. Kas selleks pidi Ekseko oma tootmist suurendama? Alates 1996. aastast, mil Eksekost sai Rakvere lihakombinaadi tütarettevõte, on tema tootmismaht pidevalt kasvanud. Ekseko süsteem ei koosne enam ammu ainult sellest Viiratsi kompleksist, mida üldiselt Eksekona tuntakse, vaid ulatub kõikjale Eestisse. Me müüme igal aastal väga palju põrsaid talunikele, kes kohustuvad sead pärast nuumamist Rakverre tapale müüma. Kui Rakvere Ekseko üle võttis, oli Viiratsi kompleksis 2000 emist. Praegu on neid 10 000, aga see ei tähenda, et sigade arv oleks seal suurenenud. Me oleme lihtsalt tootmistsükli teistmoodi üles ehitanud. Vanasti kasvatati kõik sead suureks Viiratsi kombinaadis, kuid nüüd on seal põhiliselt emisekari ja rõhk põrsaste tootmisel. Enamik põrsastest kasvatatakse üles hoopis Ekseko mujal asuvates farmides või koostööpartnerite pool. Rakvere saadab aastas tapale 220 000 Eksekos sündinud nuumsiga, kuid Viiratsi kompleksist tuleb neid vaid 60 000 — 65 000. Nii on nuumsead, põhilised läga tekitajad, hajutatud üle Eesti veerandsaja koostööpartneri juurde, kel on oma teraviljakasvatus. Tekib kinnine tsükkel: nuumsea vedelsõnnik viiakse põllule ning selle abil kasvab vili, millega söödetakse sigu, kes toodavad sõnnikut. Ega ka põrsatootmine kauaks ainult Viiratsisse jää. Kindlasti lööme paari-kolme aasta pärast kopad maasse, et emisekarja laiendamiseks uusi farme ehitada. Rakvere vajab järjest rohkem tooret, aga meil on maja täis. Kuidas Eksekol 2006. aasta läks? See oli Eksekole majanduslikult edukas, aga ees ootab meid paar väga rasket aastat. Miks? Meie põhitooraine teravilja turul on kaks viimast aastat olnud väga keerulised. Hind on umbes poole võrra kasvanud, sest juba paar aastat on saagid mitmel pool maailmas ikaldunud. Teravilja hinna tõus ei mõjuta Ekseko tootmisefektiivsust, küll aga näiteks kasumiteenimisvõimet. Kas hind tõuseb ka lõpptarbijale? See on paratamatu. Lõpptarbija ei maksa küll kinni kogu hinnatõusu, vaid osa arvelt väheneb grupi kasum. Kui palju jaemüügihind tõuseb, ma kommenteerida ei oska, sest peamiselt reguleerib seda turg. Rääkisite enne, kuidas vedelsõnnik aitab talunikel teravilja kasvatada. Juttu on olnud ka võimalusest hakata lägast elektrit tegema. Kui kaugel need plaanid on? Tänavu alustame biogaasitehase detailplaneerimist, keskkonnamõjude hindamist ja projekteerimist, aga ehituseks ei lähe kindlasti enne 2009. aastat. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti uuest abiprogrammist saaks biogaasitehase rajamiseks toetust maksimaalselt 4,5 miljonit krooni, ent see on liiga väike summa, et liigutama hakata. Niisugune tehas maksab 70—80 miljonit krooni ja ilma tugirahata pole mõtet seda tegema hakata, sest tasuvusaeg on väga pikk. Kui palju tehas energiat hakkab andma, ei oska veel öelda. Võib-olla järgmise aasta lõpul teame täpsemalt. Praeguseks on meil välja vaadatud kolm asukohta Ekseko vahetus läheduses, kuid ma ei avalikusta neid enne, kui lõplik valik tehtud. Tehas tuleb kindlasti, me kõik tahame seda. Oleme sõlminud Eesti Energiaga koostöölepingu ja kavas on kampa võtta üks jäätmekäitlusfirma, sest ainult lägast ei piisa. EKSEKO Aktsiaselts Ekseko kuulub 1996. aastast Rakvere lihakombinaadile. 2006. aasta käive oli üle 320 miljoni krooni. Töötajaid on 147. Toodang 220 000 nuumsiga aastas. 99,9 protsenti Rakvere ostetavatest sigadest tuleb Ekseko süsteemist ja on sündinud Viljandimaal. Allikas: Ekseko |
