Toit

Viljandimaa põllumehed said tänavu tavaliselt vähem köögivilju, sest lisaks põuasuvele mõjutasid saaki kahjurite rohkus ja mitu muudki tegurit.

Piiri talu peremees Lembit Kaljura ütles Sakalale, et temal andsid kõige paremat saaki kapsad. Teised põllumehed neid turul kuuldud juttude järgi eriti ei saanud. Põuajärgsed vihmad aitasid kapsastel kosuda.

«Kaalikad läksid enamikul hukka — turul müün neid ainukesena,» kõneles Kaljura. Tema teada rikkusid kaalikakärbse vastsed juurestiku ja tuhktäid võtsid lehed. Kuivus muutis viljad tavalisest puisemaks.

Piiri talus jäi pool porgandisaaki põllule, päästetud juurikad aga on suured.

«Ei taibanud porgandit teist korda juureussi vastu pritsida,» nentis Kaljura. Ta lisas, et palju mõjutas saaki see, millal keegi taimed või seemned mulda pani.

«Köögivilja hinnad on mullusest 30—50 protsenti kallimad. Neid on mõjutanud ka kütuse hinna tõus ja tööjõu puudus maal,» lausus talunik. Ta meenutas, et aastaid tagasi olid põllumajanduslik diislikütus ja köögivili samas hinnas, praegu on viimati nimetatu kõvasti maha jäänud.

Ka Papioru peremees Eero Pakasaar arvas, et hindade kerkimist mõjutas paljude asjade koosmõju.

«Välismaaltki ei tule odavamat köögivilja sisse — ilmselt on sealgi tootmine kallinenud,» leidis ta.

Papiorul andsid head saaki kartul ja tomat, sibulad jäid väikeseks, nurjus kaalikasaak. Pakasaare sõnade järgi oli tänavu palju kahjureid, eriti tuhktäisid ja maakirpe.

Nuhtlus tuhktäi

Anniko talu peremehe Lembit Lumi jutu järgi võib saagiga rahule jääda. Kuivus mõjutas enim kaalikaid. Peete ja kapsaid tuli normaalselt, kuid saagikus oli sel aastal tavalisest poole väiksem.

«Maa oli juba kevadel kuiv ja vihma istutamise ajal ei tulnud,» meenutas ta.

Taluniku sõnul olid suur nuhtlus tuhktäid, keda Euroopa Liidu näpunäidete järgi mürgitada ei tohtivat, nad tuleb rahule jätta.

«Avamaakurk oli ilus, aga vett läks kastmiseks kõvasti,» rääkis Lumi. Anniko talu maasikataimed hävitas suurelt osalt juba mullusügisene külm ja saak jäi kümme korda väiksemaks kui muidu.

Matsi talus ei läinud põlluviljad ilma nahka, sest peremees Toomas Vaidem kasutas vihmutust. Ta kasvatas neljal hektaril pea- ja lillkapsast, peeti ning porgandit.

«Hinnad on kõrgemad kui möödunud aastal. Septembri vihm on saaki hästi mõjutanud, hinnad on mõnevõrra langenud,» kõneles Vaidem.

Pihlama talu peremees Sander Kannel on rahul kapsaste, punapeetide ja porrudega, kaalikad on tema sõnutsi räbalavõitu.

«Algul vaatasin, et kõik tuleb kehvasti üles, aga hilisemad vihmad kasvatasid taimed järgi,» ütles Kannel. Tema hinnangul on kõrgemate hindade taga peale kuivuse ka kütuse ja tööjõu kallinemine.

Päike küttis kasvuhooneid

Põud mõjutas ka kasvuhoonetes kasvatatavate köögiviljade saagikust.

«See oli hea, et päikest oli piisavalt, teisalt aga läks vett selle võrra rohkem,» sõnas Paala aiandi omanik Rein Türner. Tema turustas kurki ja tomatit pealinna hulgiladusesse, kus pikk kurk on suviti kallim, sest seda ühel perioodil lihtsalt ei liigu.

Türner tõi välja, et hulgiladudes on lühike kurk kallim ja turul odavam. Pika kurgiga on asi vastupidi.

Holstre aiandi omanik Sille Mõru lisas, et ka tomatite hind on mullusest paari krooni võrra kõrgem püsinud. Kevadelgi langes selle hind mullusest aeglasemalt.

Putku talu peremees Ilmar Laos jutustas, et kõrvitsad kasvasid päikese käes hästi.

«Kõrvitsa juurestik kasvab laiemalt ja sügavuti pikemalt,» ütles ta taime põuakindla olevat.

Kõrvitsad olid tänavu normaalse suurusega. Mõne tõstmiseks läks vaja täit mehejõudu.

Hinnad

Kapsad — 7 krooni

Porgandid — 8—10 krooni

Sibulad — 12 krooni

Porrud — 25 krooni

Allikas: Viljandi turumüüjad