| | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | lugeja
Ravimite hüvitamisest saab lähemalt lugeda Nova Vita kliiniku kodulehel:
http://www .novavita.ee/IVF...
naine
kui viga on mehes ja seda ei ole vöimalik parandada, siis otse loomulikult tuleb kulastada kas "sana...
|
|
Sanatooriumis korraldati tantsu- ja puhkeõhtuid, inimesed olid muredest vabad, avatud ja suhtlemisaltid. See mõjus hästi. Naine tuli sanatooriumist, ja oh imet – üheksa kuu pärast sündis perre beebi, keda paar armastuse ja rõõmuga kasvatama asus. «Aeg on selles suhtes palju muutunud,» räägib viljatusspetsialist Andrei Sõritsa. «Tollal arvati, et kui naine ei rasestu, siis saab viga olla ainult temas. Et see on tema süü. Paljudel juhtudel ei olnud aga just partneril spermatosoide. Kuid ega mehed siis arsti juures käinud.» Pool, kui tervet ei saa Tänapäeval on väga paljud paarid valmis saama järeltulija teadmisega, et geneetilises mõttes hakkab igatsetavas maimukeses olema vaid pool nende last. «Inimestel ei ole enam seda valehäbi, mis sunnib ütlema, et kui ma ei saa last enda ja oma partneri sugurakkude abil, siis ma ei taha teda üldse,» teab Sõritsa. Uued võimalused Tänapäeva meditsiin pakub mõndagi. Alates esimese katseklaasilapse sünnist 1978. aastal Suurbritannias kuni tänaseni on see valdkond teinud läbi tohutu arengu. 1997. aastal Eestis vastu võetud kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduses on sätestatud, et naine võib rasestuda kunstliku viljastamise abil, kasutades kas abikaasa või mõne teise mehe seemnerakke. Samuti võib ta valida anonüümse spermadoonori. Last ihkaval naisel on võimalus oma munarakk kehaväliselt viljastada, kui see muul teel ei õnnestu, või siis rasestuda võõrast munarakust pärineva embrüoga. Ja kõik selle teemaga tegelevad Eesti kliinikud hõikavadki julgustavalt: me vajame sperma- ja munarakudoonoreid! Viljatud pered ootavad teie abi! Tegelikult oli 1990. aastate esimesel poolel naistearst Helbe Sinimäe see, kes Tartu Ülikooli lugupeetud professori ja naistekliiniku juhatajana kunstviljastamise n-ö maaletoomist alustas. Tema avas Eesti naistearstidele ukse maailma, esindas neid paljudel konverentsidel, korraldas programmide rahastamist, samal ajal välja õpetades tulevasi arste ja töötades ise arstina. Helbe Sinimäe kõrval õppis Andrei Sõritsa. Helbe Sinimäe lahkus Eestist oma kirurgist mehe järel Kanadasse 1993. aastal. Praegu töötab ta koos abikaasa Ülo Ambusega Araabia Ühendemiraatides. Esimese kehavälise viljastamise protseduuri 1993. aastal tegigi Andrei Sõritsa töörühm Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikus. Esimene niisugune laps sündis 1995. aasta augustis. Doonorilt võetud munarakust sündis esimene laps juulis 1996. Sõritsa praegune kuningriik asub Tartu äärelinnas palee mõõtu erakliinikus Elite. Tartu Ülikooli Kliinikumi naistekliinikut juhib aga Aivar Ehrenberg, ja sealgi on naiste viljatusravis saavutatud suurepäraseid tulemusi. Eestis tegelevad kehavälise viljastamisega ka Ida-Tallinna Keskhaigla naistekliinik ja NovaVita kliinik Viimsis. Valitsuse suund Viljatusravi on paljude annetajate (näiteks professor Aino Järvesoo) kõrval seniselt jõulisemalt asunud toetama Eesti riik. Viljatusravi toetamise kuludeks aastatel 2007–2010 on valitsus planeerinud 242,3 miljonit krooni. Kunstliku viljastamise teel sündivate laste arvu loodetakse kahekordistada – jõuda kuni 500 lapseni aastas. See moodustaks juba 2,5–3,5 protsenti kõikidest sündidest. Kas teate? Haigekassa toetus • Alates 1. septembrist võtab haigekassa sotsiaalministeeriumiga sõlmitud lepingu alusel vastu avaldusi kuni 40-aastaste naiste kehavälise viljastamise protseduuriga seotud ravimite kulutuste hüvitamiseks kuni 10 000 krooni ulatuses ühe protseduuri kohta. • Naisel on õigus taotleda kuni kolme kehavälise viljastamise protseduuri jaoks vajalikele retseptiravimitele tehtud kulutuste hüvitamist. • Hüvitist saab taotleda tagasiulatuvalt kogu 2006. aasta eest. Avaldusi saab esitada kuni selle aasta 31. detsembrini. • Taotlus kehavälise viljastamise ravimite kulu hüvitamiseks tuleb anda haigekassa piirkondlikku osakonda. • Taotluse vormi saab haigekassa kodulehelt, Eesti Posti kontorist ja haigekassa piirkondlikust osakonnast. • Erinevate hinnangute alusel on Eestis kuni 20 000 viljatut paari. |
