Kolmapäev 15. veebruar
Postimees | Elu24 | Toidutare | Soov | Reporter | Õhtuleht | Tartu Postimees | Pärnu Postimees | Sakala | Virumaa Teataja | Järva Teataja | Valgamaalane
Otsing
.
Tarbija24.ee

Tegija

 Esileht > Olulised teemad > Tarbija24 > Tegija 

Terve artikkel | Prindi | Saada sõbrale

Palka küsi lisaks põhjendatult (10)
03.10.2006 00:01
Eve Jaakson


Enne palgatõusu nõutamist peaks töötaja hoolega läbi mõtlema, millega ta oma soovi põhjendab – väide, et «teiste palka ju tõsteti», ei ole kuigi veenev. Samuti tuleb vestlemisel kasuks enesekindel esinemine.

 

Foto: Eero Barndõk

 Samal teemal:

Poolte töötajate palk on tõusnud sel aastal kümnendiku võrra (7)

Kaua tõstmata palk peletab inimese teist tööd otsima (10)

Ehituses teeb endiselt ilma ümbrikupalk (11)

PM Online’i lugejad ei pea 25 000 kroonist keskmist palka reaalseks (8)
 VIIMASED KOMMENTAARID
Suhtuge kommunistlikult
Kui pensionile saadeti  135 rublaga kuus, jäi  alati raha üle. Tänane  päev annab säästmise  võimaluse v...

rain
tark juht tõstab  töötasu  küsimatagi.Selge on,et  lojaalsus,kvaliteet,kv  antiteet,töö õhkond  käivad käs...

Karjäärinõustaja Tiina Saar märkis, et kindlasti ei tasu palgaläbirääkimistele minna vehkima põhjendustega stiilis «minu kulutused on suurenenud» või «kuulsin, et teised teenivad rohkem kui mina».

Saare sõnul peaks töötaja mõtlema, mida ta ise võiks selleks teha, et siin firmas rohkem teenida. Palga tõstmiseks võiks tegelda oma kvalifikatsiooni tõstmisega, omandada kõrgem haridus ja kogemusi.

Teiselt poolt peaksid palka kergitama ka suurenenud töömaht, kasvanud vastutus ning kõrgem väärtus ettevõttele.

Mida on sinul pakkuda?

Samas osutas Saar, et kui viimasest palgatõusust on juba mitu aastat möödas, peaks töötasu tõstma igal juhul – siin mängib rolli juba üldine elukalliduse tõus. «Palka võib küsida siis, kui tekib tunne, et nüüd võiks ette võtta järgmise karjääriastme ning ka rohkem teenida,» sõnas ta.

Siinkohal peakski töötaja läbi mõtlema, milliseid lisaväärtusi ta saaks veel ettevõttele pakkuda.

Kui ülemus võib töötajatele tunduda lihtsalt kitsi ning ülisuurt kasumit taga ajav, siis Saar tõi välja, et palgakulu on tööandjale vaid üks ettevõtte suurematest väljaminekutest ning iga lisakrooni pealt tuleb ka makse maksta.

Töötajate alamakstuna hoidmine tuleb firmale perspektiivis mõistagi kahjuks, kuna väärt tegijad sel juhul lihtsalt lahkuvad, selgitas Saar. «Vahel võib aga tõesti olla nii, et üldine palgatase ettevõttes ongi madalam kui mujal, näiteks alustamise ajal, siis pole tööandjal võimalik lisa maksta, hoolimata sellest, et töötajad seda vääriks,» lisas ta.

Võimalikud boonused

Enne palgaläbirääkimisi tasuks töötajal uurida, kui palju teised samal alal teenivad, edasi sõltub palju oma kogemustest ja panusest. Kui osa töötasust moodustab tulemuspalk, siis võib paluda suurendada lisatasu protsenti.

Kui aga töö eest makstakse fikseeritud palka, mida ei suurendata, sest tööturult leiab selle palgaga tööletulijaid küll, võiks endale küsida lisaülesandeid, mida täites saab ka lisa teenida.

Saar rõhutas, et tähtis on olla avatud läbirääkimistele, sest ettevõte saab lisaks palgatõusule pakkuda muid boonuseid, nagu autokompensatsioon, telefoniarvete tasumine või koolituste hüvitamine.

Vahel ütlevad inimesed, et ei julgegi palka küsida, kartusest, et see tekitab äkki juhtkonna negatiivset suhtumist või võetakse palka sootuks vähemaks.

Saare sõnul on see kartus küll põhjendamatu, sest vähemaks võtmine pole nii lihtne. «Sellisel juhul võib tegu olla seadusest kõrvalehiilimisega, millega saab juba pöörduda töökaitsesse,» nentis ta.

Kindlasti ei sobi nüüdisaegsesse juhtimissüsteemi aga samuti ette tulnud juhused, kus ülemus teeb alluvale selgeks, et too ei väärigi kõrgemat palka.

Saar sedastas, et töötajadki teevad palga küsimisel vigu, tuues valesid põhjendusi, ähvardades töölt ära minna või manipuleerides teatega, et neile tehti teisest kohast parem pakkumine. Selline käitumine lõhub suhteid.

Meeste ja naiste palgavahesid kommenteeris Saar nii, et naised on enamasti alalhoidlikumad, leppides turvalise ja kindla tuleviku nimel väiksema palgaga. «Mehed seevastu lähtuvad sellest, et peaksid olema peres kõrgemapalgalised, see takistab neil vastu võtta madalapalgalisi kohti, isegi kui neil annaks seal kaugele areneda,» rääkis Saar.

Kuidas palka juurde küsida?

• Hea suhtlemisoskus on palgaläbirääkimistel edu pant: tuleb mõista ka ülemuse soove ja vajadusi ning ettevõtte püüdlusi.

• Eluterve lähenemine, oma töö analüüs koos näidetega ning huumorimeel aitavad enam kui karm ja nõudlik toon.

• Töötaja välimus võiks olla korrektne ja usaldust äratav. Vastupidisel juhul, näiteks kui palka läheb küsima meetripikkuste roosade kunstküüntega ning hirmehitud noor daam, jääb mulje, et palka kasutatakse ebasihipäraselt.

• Enne kui raha juurde küsida, tuleks pidada dialoogi iseendaga: mis on minu parimad omadused, kuidas näen oma edasist liikumist karjääriredelil, milliseid oskusi võiksin veel arendada, mille poolest olen suisa asendamatu jne. Kui palgaküsija jutt on läbimõeldud, jätab ta ka teistele enesekindla mulje.

Allikas: Tiina Saar

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?
Hinda Hinda Hinda Hinne: 3  

  Varem samal teemal:

Poolte töötajate palk on tõusnud sel aastal kümnendiku võrra (7)
02.10.2006 08:38
 
Kaebusteraamat
Kaebuste raamat
Reklaam
   
Tarbija24 / Maakri 23a, 10145 Tallinn RSS