| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | heleroheline wolli
no planeerimisseadus ei ole kunagi andnud omavalitsusele õigust delegeerida planeeringu kooskõlastam...
Väljapressija
«Sedapidi on tagatud ka selliste olukordade vältimine, kus näiteks naabrid hakkavad arendajalt raha ...
|
|
Linnasekretär Jüri Mölder rääkis, et näiteks planeeringutele ja ehitusprojektidele hakkab edaspidi kooskõlastusi hankima linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond, mitte enam asjast huvitatud isik. «Ei ole enam võimalik olukord, kus arendaja jätab enda huvidest lähtuvalt midagi ütlemata või hakkab näiteks kooskõlastust välja pressima,» selgitas Mölder. «Sedapidi on tagatud ka selliste olukordade vältimine, kus näiteks naabrid hakkavad arendajalt raha välja pressima kooskõlastuse andmise eest.» Linnasekretär tõdes, et selline ümberkorraldus pikendab küll planeerimis- ja ehitusprotsessi, ent muudab selle samas tunduvalt läbipaistvamaks. Esmakordselt on ehitusmääruses reguleeritud ehitusprojekti muutmine pärast ehitusloa väljastamist, samuti keskkonnamõjude hindamise vajadus. 1. novembrist jõustuvas määruses on nüüdsest defineeritud ka hoone kõrgus, et vältida edaspidi samalaadseid vaidlusi nagu Tigutorni üle. Rohkem avalikustamist Tulevikus peab linnavalitsus linlasi ka rohkem teavitama, andes kõigist uutest ehitus- ja kasutuslubadest teada Postimehe vahendusel. Ehkki ehitusjärelevalvet määruses oluliselt ei muudeta, on seda plaanis Möldri sõnul muul moel reguleerida. Nimelt võetakse tuleval aastal linnavalitsusse tööle teinegi väärtegude menetleja, mistõttu ei pea linna järelevalveametnikud enam sellega tegelema. «Ma ei usu, et õnnestub leida väga palju inimesi, kes oleksid ühtaegu väga head ehitusspetsialistid ja samal ajal ka hiilgavad väärtegude menetlejad,» sõnas Mölder. Tema sõnul jäävad paljud väärteod tähelepanuta just protseduuri keerukuse tõttu. Edaspidi saab aga iga üleastumine karistatud. Läinud neljapäeval, kui volikogu uue ehitusmääruse vastu võttis, jätsid paljud opositsioonivolinikud hääletamisel käe tõstmata. 49-liikmelises volikogus sai määrus vaid 24 poolthäält. Ebaühtlane Opositsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees Tõnu Ints põhjendas hääletamata jätmist sellega, et määrus on liialt üldsõnaline. «Ta ei reguleeri paljusid asju piisavalt täpselt,» selgitas Ints. «Et kodanik või ehitaja saaks ehitama hakata, peab ta kasutama tohutut hulka dokumente korraga, nad ei ole ühes dokumendis koos.» Intsu hinnangul on erinevates linnaosades ehitustegevus ebaühtlaselt reguleeritud – näiteks Supilinna teemaplaneering reguleerib ehitustegevust üsnagi täpselt, Tähtvere oma aga mitte. Jüri Möldri sõnul ei saa aga ehitusmäärus absoluutselt kõike ehitamisega seonduvat reguleerida. «See ei ole ju võimalik. Tegemist on ikkagi üldaktiga, sellel peab jääma teatud üldistatuse tase.» Tõnu Intsu sõnul peaks ehitusmääruses siiski olema kirjas, et kõik planeeringud käiksid ka volikogust läbi. Ka Jüri Mölder märkis, et planeeringute osas võiksid ja peaksidki volinikud senisest rohkem kaasa rääkima. |
