|
«Rahandusministeerium prognoosib elukalliduse tõusuks järgmisel aastal enam
kui 7 protsenti ning samas suurusjärgus kasvavad ka nominaalpalgad,» märkis
ametiühingujuht Harri Taliga.
«On täiesti loomulik, et riigiteenistujad ei soovi oma elatustaseme langust,
seega on vähemalt sama palju vaja tõsta nendegi palganumbreid.»
Sisejulgeolekut tagavate politsei-, pääste- ja vanglaametnike alampalga
tõstmine on ametiühingu teatel hädavajalik, et väärtustada nende rasket ja
vastutusrikast tööd ning hoida ära kogenud ja missioonitundega töötajate
lahkumine välismaale või erasektorisse, kus riik ei saa palku
administratiivselt külmutada.
Eesti vajab liidu hinnangul tõhusat ja hästitoimivat, mitte võimalikult
«õhukest» riiki.
Ametiühingud jätkavad ka võitlust riigiteenistujate palgasüsteemi
läbipaistvamaks muutmise eest.
EAKLi juhatuse otsuse kohaselt on vähemalt veerandi võrra vaja tõsta
järgmisel aastal riigiteenistujate palgamäärasid (palgaastmetel 7 – 25).
«Kurja juur on madal astmepalk, millele tähtajaliselt ning sageli
meelevaldselt määratava palgalisa abil püütakse streigiõigusest
ilmajäetud riigiteenistujaid kuulekusele sundida,» ütles EAKLi esimees
Harri Taliga.
«Kui suureneb astmepalga osakaal kogu töötasus, väheneb võimalus töötajaid
selliste vahenditega nii-öelda lõa otsas hoida.»
EAKLiga peetud läbirääkimiste tulemusel kehtestas valitsus tänavu jaanuaris
pärast viieaastast keeldumist uued riigiteenistujate astmepalgamäärad ning
tõstis ametnike palku enam kui 12 protsenti. Toimetas Alo Raun, Postimees.ee |
