Moe piiritustehase kortermaja elanikud keelduvad kolimast
03.08.2007 08:26
Katrin Kuljus/ Virumaa Teataja
Lisatud Kanal 2 video!
AS Rakvere Piiritustehas lülitas kolmapäeval talle Moe külas kuuluvas kortermajas välja elektri. Nördinud majaelanike seas, kel pool aastat tagasi paluti 1. augustiks välja kolida, on neid, kes tahavad ette võtta kohtutee. |
| |
|
 |
Piiritustehasele kuuluv kortermaja Moel.
Foto: Tairo Lutter / Virumaa Teataja |
|
|
ASile Rakvere Piiritustehas kuulub maja, kus on juba aastakümneid elanud piiritustehase kunagised töötajad, kirjutab Virumaa Teataja.
Üürilepinguid majaelanikega sõlmitud ei ole, ASi Rakvere Piiritustehas juhataja Arno Kanguri sõnul maksid elanikud firmale sümboolset tasu mõnikümmend krooni kuus.
Jaanuaris saatis piiritustehas elanikele kirja, milles teavitas, et maja äärmiselt halva seisukorra tõttu on ettevõte otsustanud 2007. aasta teisel poolel alustada majas kapitaalremonti, mis kestab vähemalt kaks aastat.
Kirjas paluti vabastada oma eluruum hiljemalt 1. augustiks 2007 ja anti teada, et samal päeval lülitatakse majas välja elekter ja teised kommunikatsioonivahendid, juurdepääs territooriumile kui ehitusobjektile tõkestatakse ning pärast kapitaalremonti maja sihtotstarve muutub.
Keelduvad kodust kolimast
Elanikud leiavad, et elekter tuleks tagasi panna, sest nemad ei taha mingi hinna eest sellest majast ära minna.
«Mina olen suhkruhaige, külmkapp ei tööta ja insuliin läheb nõnda halvaks,» kurtis piiritustehasest pensionile läinud Eevi Kirs, kes on elanud selles majas üle neljakümne aasta. «Kui tuleb võimalus, siis olen kunagi valmis siit ära minema, aga mitte praegu, sest ei ole sobivat korterit. Tapale ma mingil juhul minna ei taha,» rääkis Eevi Kirs.
Tema poeg Üllar Kirs, kelle jaoks kõne all olev maja on lapsepõlvekodu, kus praegu meelsasti ta enda poeg suvel vanaema juures käib, leiab, et tehase esindaja oleks pidanud majaga seonduvast rohkem rääkima ja inimestele olukorda selgitama.
«Tuli küll kiri, milles teatatakse, et 1. augustiks peavad inimesed välja kolima, kuid ootasime, et enne seda võetakse meiega ühendust, pakutakse lahendust, kuid seda pole tehtud. Mina näeks kompromissi selles, et tuleks läbi arutada valla- ja tehasepoolsed pakkumised, oleksime nõus ka ise maksma osa korteri hinnast. Võin võtta ema muidugi enda juurde, kuid ma pean aktsepteerima ema soovi elada siin - Moel,» rääkis Üllar Kirs.
Tapa vallavanema Kuno Rooba sõnul on vald elanikele pakkunud elamispinda mujal, selleks pidid elanikud kirjutama valda avalduse.
«Tänase päeva seisuga on kolm perekonda võtnud vastu meie pakutud korteri ja üks on pinna ootel. Kaks perekonda ei ole avaldanud soovi vallalt korterit taotleda,» ütles Rooba. «Tehase juht informeeris elanikke, et 1. augustil võetakse vool välja, kuid keegi majast välja ei kolinud. Et ei tekiks epideemiaohtu, siis vald omalt poolt tellis veeveo.»
«Mulle anti korter, remont on seal pooleli, ise pole ma võimeline korterit remontima. Olen juba 80 aastat vana,» kurtis Liisa Sild.
Mitu elanikku põhjendavad valla pakutavast korterist loobumist sellega, et korterid on väidetavalt kehvemas seisus kui praegused elamispinnad.
Tapa valla finantsnõunik Alar Teras lükkab selle väite ümber. Küll tuleks Terase sõnul maksta valla pakutud pindade eest suuremat raha, kui elanikel seni on tulnud välja käia.
Arvo Antropov, kes juhtis piiritustehast aastatel 1973-2004, ütles, et Eesti iseseisvuse saabudes tekkisid probleemid ka majaelanikega, sest maja oli vana, kuid tehas ei olnud huvitatud investeeringutest.
«Juriidiliselt oleks võinud nad kohe välja tõsta, kuid südametunnistus ei lubanud oma tehase töötajaid välja tõsta,» ütles Antropov.
Tehas elumaja ei taha
Tehase praegune juht Arno Kangur nimetab elanike tegevust maja omavoliliseks hõivamiseks.
«Vallal on ju elanikele korterid leitud, mitu kuud teatasime ette, et 1. august on viimane piir, kui võib siin elada. Aga seni, kuni midagi ei juhtu, nemad välja ei lähe, kuigi minu meelest on täiesti ebanormaalne elada lagunevas majas,» rääkis Arno Kangur. «Sotsialism on ammu läbi, see (mis inimestest saab - toim) pole tehase, vaid valla probleem.»
Maja olukorda hindab Kangur elamiskõlbmatuks. «Elanikud oleks võinud omal ajal korterid erastada, see maja oleks võinud olla korteriühistu ja praegu nagu prillikivi, ilmselt ei soovinud nad seda,» leiab ta. Kuid elanikud ei tahtnud kortereid erastada, sest need olid üsna õnnetus seisus.
Esialgu soovib piiritustehas maja sulgeda, tulevikuplaanides nähakse seda paika külalistemajana, mis on üks osa arendatavast piiritustehase muuseumist ja näitusesaalidest.
Majaelanik Eevi Kirsi poeg Üllar Kirs on aga aidanud emal juhtumi politseisse anda ja plaanib pöörduda ka kohtusse, sest leiab sellise käitumise olevat ebaõiglase. |
|
|
|
|
