| Statistika näitab situatsiooni jahenemist Tartu ja ka
Viljandi korterite, eramute ja kruntide turul. Märkimisväärseim madalseis on
tabanud Tartu korterite müügiturgu. Jõgeva, Põlva, Valga ja Võru linnades ja
maakondades on pilt märksa rõõmsam. Suhteliselt kiire hinnatõus on jätkumas.
Käesoleva aasta esimese poolaasta andmete järgi on üle 10 000 kr/m2 keskmise
hinnani jõudnud Võru korterid.
Populaarseim korteritüüp on 2-toaline, millele järgneb tehingute arvult
3-toaline, kusjuures eelistatud on heas korras kinnisvara. Kaasaegse remondiga
korterite eest küsitakse sageli keskmisest kuni kaks korda kõrgemat hinda,
mistõttu nende müügiperioodid kujunevad seetõttu pikaks. Renoveeritud
korteritega on toimunud tehingud keskmisest 30-40 protsenti kõrgemal
hinnatasemel. Suuremat remonti vajavad korterid on keskmisest 20 protsenti
madalama hinnaga. Suuremaid investeeringuid vajavates puitkonstruktsiooniga
korterelamutes on halvas seisukorras korterite hinnatase keskmisest kuni 70
protsenti madalam.
Välja võib tuua ka hindade tugeva maakonnasisese diferentseerituse. Linnade
mõjupiirkonnad on suhteliselt väikesed ja seetõttu võib vaid kümmekond
kilomeetrit keskusest eemal paiknevas asulas korteri hind olla vaid viiendik
võrreldavas seisukorras maakonna keskuses paikneva eluruumi hinnast. Võib siiski
eeldada, et autostumise mõjul hinnaerinevused ajapikku tasanduvad.
Jõgeval on võrreldes 2005. aasta esimese poolega korterihinnad praegu
kerkinud ca kolmekordseks. Valgas on statistiline hinnatõus olnud veelgi kiirem,
ulatudes 2005. aasta esimese poolaastaga võrreldes ca 350 protsendini. Kiire
hinnatõus on olnud tingitud peamiselt kiirest tööhõive suurenemisest, inimeste
sissetulekute kasvust ja kinnisvaralaenude kättesaadavuse paranemisest.
Korterituru aktiivsus on käsitletavates piirkondades püsinud küllaltki
stabiilne. Suurema hüppe tehingute arvus on teinud Põlvamaa korteriturg, kus
aastane kasv on olnud ca 40 protsenti. Jõgeva linn paistab erandina silma
sellega, et tehingute arv on eelmise aastaga võrreldes vähenenud.
Tavapäraselt on aktiivseim korterite turusektor. Võrumaal toimub tehinguid
korteriomanditega umbes kaks korda rohkem kui eramutega ja neli korda rohkem kui
kruntidega. Valgamaal on korteritega toimunud tehingute ülekaal veelgi suurem,
sest neid ostetakse-müüakse umbes 2,5 korda rohkem kui eramuid ja üle 15 korra
rohkem kui elamukrunte. Võrreldavad suhtarvude suurusjärgud kehtivad ka Põlva-
ja Jõgevamaa elukondliku kinnisvara turu kohta. Eramute ja elamukruntide
tehingute osakaal hakkabki suurenema inimeste jõukuse kasvades. Uusehitust või
vanema maja renoveerimist lubada saavaid peresid on neis piirkondades praegu
veel siiski küllalt vähe.
Kinnisvara hinnatõus jätkub seniste soodsate tingimuste püsimisel kuni on
saavutatud suhteline tasakaal, mis tähendab piirkondlike hindade ühtlustumist.
Vahed hindades on üsna loogilised sõltuvalt konkreetse asula paiknemisest,
infrastruktuuri arengutasemest ja elanike võimalusest asulas või selle läheduses
tööd saada. Keskustest kaugemal asuvate asulate korterite ja eramute hindasid
suunab sageli piirkonna suurima tööandja käekäik. Tööpuuduse vähenemine ja
perede sissetulekute kasv on mõjunud käsitletava piirkonna elukondliku
kinnisvara turule positiivselt. Pidevalt on suurenenud turu aktiivsus ja varade
hind on stabiilselt tõusujoonel. Tulevikus võib oodata uute projektide hulga
suurenemist ning korterituru kõrval eramute ja kruntide turu elavnemist.
Esimesed katsetused uute ja kapitaalselt renoveeritud korterite projektidega
on toimunud. Küllaltki vaikne on uute eramute või suvilate rajamiseks mõeldud
krundiprojektide turg. Suurenemas on inimeste hulk, kes soovivad Lõuna- ja Kagu-
Eesti looduskaunisse keskkonda rajada n-ö teist kodu.
Keskmised hinnad (kr/m2)
2-toalised korterid
Linn 2005 2006
2007
Jõgeva 1500 2700 4800
Põlva 3600 5900 7600
Valga 1800 4400 6600
Võru 4700 6700 10500
Allikas: maa-amet, Hansapank |
