|
Artikkel ilmus Postimehe lisaväljaandes Otsustaja.
«Surfamine on populaarne. Aastaid on inimesed üritanud parandada oma
elamistingimusi, vahetada välja auto ja muu selline praktiline. Järjest rohkem
hakatakse väärtustama vaba aega tervikuna,» räägib Hawaii Surfi esindaja Toomas
Jürjo. «Surf on väga hea hobi ja harrastus neile, kes tahavad rutiinist välja
tulla.»
Nii näitabki surfarite arv selgelt tõusutrendi. Lausa plahvatuslikuks võib
aga pidada lohesurfi arengut – tundub, et igal aastal lohesurfarite arv Eestis
kahekordistub. Eestis on nii kujunenud, et surfamise all mõeldakse üldjuhul
purilauasõitu – mujal maailmas nimetatakse seda windsurf’iks. Eestis pole
tingimused lainelauasõiduks kõige paremad ja seepärast väga seda segi ajada ei
saa, selgitab ta.
Lihtsa surfivarustuse hulka kuuluvad laud, puri, mast ja poom. Komplektide
hinnad surfipoodides algavad 17 000 kroonist. Selgelt on hinnavahe sees
kvaliteetsemal ja kallil ning odavamal ja ebakvaliteetsemal varustusel. «Kõige
esmasem, millest peaks alustama, on õige riietus. Muu varustuse juures võib
aktsepteerida kasutatud asju, aga riietuse pealt ei soovita kokku hoida. Tervist
hiljem juurde osta on ülikallis kui mitte võimatu,» räägib Jürjo.
Lohekomplekti hinnad algavad umbes samast suurusjärgust. «Lohehuvilistele
tuleks südamele panna, et tegemist on spordivarustusega, mis on asjaoskamatu
käes ohtlik nii endale kui ka teistele. Kindlasti tuleks Jürjo sõnul alustada
respekteeritud lohekoolitusest ning alles siis teha isetegevust.
«Inimene, kes pole ennem surfi proovinud, võib julgelt seda Harku järve ääres
surfiklubis Season Surfclub alustada,» ütleb OÜ Hooaeg juhataja Erti Laidvee.
«Seal on hea õppevarustus ja kindlasti ka ideaalseimad tingimused alustajale ehk
sile vesi isegi suurema tuule korral, mis ei tekita lainetust.»
Laidvee sõnul ei tasuks alguses endale kallist purjelauakomplekti soetada
ning loobuda võiks ka kasutatud varustuse ostust. Parem on käia surfiklubis
laenutamas ja enda sõiduoskust arendamas, hiljem kui sõit selge – alles siis
tasuks hakata varustuse peale mõtlema.
On ka neid, kes jäävadki surfiklubist varustust rentima, hea klient saab
korraliku soodustuse ja klubi poolt on talle alati sõidukorras varustus
käepärast. Nii võikski surfar soetada endale eelkõige hoopis kalipso ja sussid.
Suuremas valikus müüvad Eestis surfivarustust peamiselt kolm suuremat müüjat
– Hawaii Express, Ski & Surfhoue ja Extreme Sport. Teised tegijad on juba
väiksemad, kelle turuosagi on seetõttu kahvatum.
Laidvee meenutab, et veel vaid viis aastat tagasi tuli inimesi surfi juurde
meelitada ning varustus oli raske ja kobakas. Aasta eest tulid inimesed juba ise
ning nüüd joostakse purjelaua peale tormi. Praegune purjelauavarustus on väga
kerge ja hea käsitleda, paljud kes alustasid surfiga kunagi ammu, ei suuda ära
imestada tehnoloogiate ja materjalide arengut.
Lohesurfi harrastaja Rain Purge sõnul on tõesti huvilisi palju tekkinud. «Ma
pole surfamisega eriti kaua tegelenud, veidi üle aasta. Ent kui rannas oma
varustust sätime või tuult ootame, leidub alati inimesi, kes tulevad rääkima,»
kirjeldab ta. «Küll küsivad niisama varustuse kohta või tahavad teada, kus on
võimalik surfamist õppida.
Purge ise jõudis surfamiseni tänu sõbrale, kes ahvatles ja kutsus
vaatama-proovima. «Vaatasin ja proovisin ning siis muretsesin ise varustuse ja
hakkasin rannas tuult ootama,» seletab ta. «Kui ilm vähegi tuuline tundub ja
aega on, siis tahtmist on alati. Eestis saab nädalas korra ikka lauale. Algus
oli muidugi suhteliselt keeruline, käisin ka koolitusel, kuid põhiliselt peab
ikka ise palju vaeva nägema.»
Purge varustus on maksma läinud 15 000 krooni pluss kalipso. Varustus on
kite-surfi oma ning kasutatud. Uus varustus on tema sõnul kallis, kuna igal
aastal uuendatakse tehnoloogiat ja disaini. «On loogiline, et sellist
suhteliselt uut asja uuendatakse pidevalt, samas kui üle 50 aasta olemas olnud
purjelauda enam nii palju parendada ei saa,» nendib ta.
Palju ostetakse eestlaste seas kasutatud varustust ka e-bayst ning nii ka
Purge. Eestist saab praegu kasutatud varustuse sama hinnaga, mis eelmisel aastal
e-bayst. «Oma esimese surfilaua ostsin e-bayst. Ja sealt ostsin ka lohe, mille
kohta spetsialistid ütlesid, et see on algajale liiga raske. Tegelikult ongi
alati hea professionaalidega rääkida, sest nemad teavad, mida on mõttekas osta,
mida mitte. Mis sobib millega kokku.»
Kuna Eestis on siiski üldiselt vähe head tuulist ilma, kipuvad paljud
õpetajad õpetamise asemel ise sõitma. Pärast paari katset leidis Purge treeneri,
kes naeris, et tema suvel õpetab ja sõidab oma isu täis meie talveajal soojal
maal.
Surf on Eesti mõistes purilaud, mujal tähendab see lainelauda. 1965. aastal
leiutasid Jim Drake ja Hoyle Schweitzer purjelaua ning 1984. aastal oli
purjelaud esimest korda olümpiamängudel. Alates 1980. aastate algusest on
purjelaua areng olnud väga tormiline – nüüdseks on välja kujunenud erinevad
võistlusklassid ning purjelaudurid hakkavad üha enam spetsialiseeruma kindlale
sõidustiilile. |
