| «Kui ta (Savisaar – toim) on lugenud hilisemaid majandusteooriaõpikuid, siis ta peaks teadma, et majanduslikuks subjektiks ei ole riik, vaid majapidamiste ja ettevõtete kõrval esineb valitsus,» ütles Arrak Eesti Raadiole. «Kui Savisaar oleks neid majandusteooria õpikuid lugenud, siis ta teaks, et kokkuvõtvalt on valitsusel majanduses täita ainult kolm rolli,» jätkas Mainori Ärijuhtimise Instituudi direktor Arrak. Need on teadlase sõnul ebavõrdse tulude jaotuse leevendamine, hoolitsemine selle eest, et oleks niipalju kui võimalik vabakonkurentsi turul ja kolmandaks nn üldkasulike kaupade nagu näiteks tänavavalgustuse pakkumine. «Nendesse kolme valdkonda ei mahu ükskõik kelle toetamine turul, kes on riske võtnud ja ebasobivas situatsioonis kannatab,» võrdles Arrak Savisaare ettepanekut teooriatega. «Kõik võtavad riske, iga kioskipidaja, iga ettevõtja, kõik me võtame riske. Ma õpin vale eriala, abiellun vale inimesega.» Arraku sõnul on libe tee valida kitsas kategooria inimesi, keda hakata päästma riskidest või mõnel muul moel soodustama. «Hakata üht seltskonda teistest eelistama, mõjub väga desorienteerivalt kogu turule ja see on väga halb signaal.» Edgar Savisaar käis tänase Postimehe arvamusküljel välja mõtte, et eluasemelaenuga hätta jäänud inimese kohustused panga ees peab võtma enda kanda riik. Ta väidab, et kui kinnisvara hinnad langevad, langeb ka näiteks korteri ostmiseks pangalaenu võtnute tagatisvara väärtus. Pangad hakkavad seepeale nõudma peredelt lisatagatisi. Kui neil seda pole, jäävad pered oma korterist ilma. Savisaare väitel peaks olukorra lahendama riik, käivitades taolise riigitagatise süsteemi nagu õppelaenude puhul – kui korteriomanik ei jaksa pangale võlga maksta, maksab tema eest riik. |
