|
Sassi
turismitalu Imaveres on ametlikult tegutsenud neli aastat, osaühingul
Jaanalinnufarm täitus mais aasta. Innar Rohtsalu loobus kaks aastat
tagasi töökohast Imavere saeveskis, et olla oma aja ja talu peremees, kirjutab Järva Teataja. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | muna Mis ajast 350.- eeku muna maksab! Naine käis nädalavahetusel firma suvekatel ja oli küssanud kui pal...
axel Tubli
Jõudu Sulle Innar & perele ka tervisi
Axel
|
|
«Tootmistaluks peab ta ükskord saama,» lausus ta paljutähenduslikult. Seni
on turismitalus kiire aeg kevadest sügiseni, kui jaanalinnud munevad ja
sisse toovad nii külastajad (neid oli eelmisel suvel üle 4 000) kui ka
meenepood, mille tarvis pere talviti tooteid valmistab. Näiteks
jaanalinnusulgedest maailma parimaid looduslikke tolmuharju,
jaanalinnumunadest öölampe ja kommikausse, jaanalinnunahast (mida
peetakse pärast känguru nahka maailmas üheks tugevamaks) käekotte ja
muud nahkehistööd, jaanalinnuluudest ehteid. «Kogu jaanalindu annab ära
kasutada,» kinnitas Rohtsalu. Jaanalind sööb aplalt Kõik
algas linnuhuvist. Nüüd on Sassi talu Mandri–Eestis ainus, kus on
kasvamas kolm lennuvõimetut liiki viiest: jaanalinnud, emud ja nandud.
Lisaks väiksemaid sulelisi, nagu paabulinnud, pärlkanad, kalkunid,
kõrvukfaasan, kokku 25 liiki. Rohtsalu ütlust mööda on
maailmas palju ilusaid kanu, keda koguda. «Näiteks Aafrika pärlkana
muna säilib söödavana omal kodumaal 60–70kraadises liivas kuus kuud,
aga külmikus poolteist aastat,» lausus ta. «Koor on nii paks, et kui
munadepühal koksida, oled alati võidumees.» Põhikarja moodustab
tosin jaanalindu, kes annavad järetulijaid. Jaanalinnud elavad nii
70–80aastaseks ja munevad aprillist septembrini kõige rohkem 60 muna.
«Meie pole veel tipptoodanguni jõudnud,» märkis Rohtsalu. Üks
muna maksab 350 krooni, munadepühade paiku ostjaid jagus, rääkimata
suvest. Kiired arvutused talu hiigeltuludest on siiski petlikud. Jaanalind
on suure söömaga ja kallis pidada. Nimelt sööb täiskasvanud lind suvel,
kui rohtu on vabalt ees, päevas kaks kilo, talvel kilo jahu, vabalt
silo ja sooja jooki, sügisel–talvel saab lisaks kapsast ja õunu, aasta
ringi jõusööta. «Vilja me ei kasvata, silo ostame, nagu ka spetsiaalse,
Aafrika retsepti järgi segatud jõusööda, kapsad ja õunad,» selgitas
Rohtsalu. Heinaajal ei saa talupere siiski puhata, vaid võtab
vastu külastajaid. Turismihooaeg pole Rohtsalu tähelepanekut mööda veel
õieti alanudki. «Juuni üle ei saa küll kurta, aga puhkused hakkavad
ikka juulist,» lausus ta. «Siseturism peaks Eestis kasvama hakkama,
pole probleemi sõita tunnike Tallinnast siia, Imaveres on vaatamist
küll, piimandusmuuseumiga teeme koostööd.» Internet aitab talu üles leida. Kaugeim külaline on olnud pärit Norra põhjatipust. Turismitalu
küll, aga öömaja ei paku. «Mõte liigub, aga see nõuab palju raha,»
põhjendas Rohtsalu. «Telkijaid jälle ei taha – ei tasu linde ehmatada.» Stardiraha kulus marjaks ära Osaühingu
esimene aasta möödus Rohtsalu ütlust mööda rahuldavalt, palgal on ka
üks töötaja – klienditeenindaja, kes korraldab ekskursioone ja on poes.
Eelmise aasta augustis alustas ta oma toidukoha ehitust. Et
see oli alustav ettevõte, kirjutas Rohtsalu kavandi Ettevõtluse
Arendamise Sihtasutusele, sai 50 000 krooni stardiraha, mis kulus
toidukoha sisustamisel marjaks ära. Laupäeval oma käte ja
sõprade abiga valminud Sassi talu toidukoht avaski uksed. Rohtsalu
selgitas, et see pole siiski tavapärane toitlustusasutus, et aasta
ringi kasutada, vaid annab suviste heitlike ilmadega tuule– ja
vihmavarju. «Imavere kõrtsile me konkurentsi ei paku,» lisas ta. Uues
toidukohas on ruumi näiteks kogu asutusega suvepäeva veeta. «Anname
inimesele võimaluse toitu valmistada, sest kui palju on neid, kes on
jaanalinnumuna lahti puurinud, et sellest tosinale inimesele omletti
teha,» lausus ta. Valmistada saab ka jaanalinnušašlõkki.
«Liha on hõrk ja mahlane. Muhus on meie koostööpartner ja ka ametlik
tapamaja: veame linnud sinna, vastu saame pakendatud liha. Sajakilosest
eluslinnust saab 30 kilo liha – luud on suured ja rasked,» täpsustas
Rohtsalu. Kuigi Tallinnas on restorane, kus on menüüs
jaanalinnuliha, pole Rohtsalu meelest mõtet pakkuda oma toodangut
sinna, kus keegi teine on juba ees. «Seepärast oma toidukoha
avasimegi,» lisas ta. Eestis on jaanalinnukasvatajaid
teisigi, ka Järvamaal. Ametlikult on loodud ka liit, aga see Rohtsalu
ütlust mööda ei toimi – neli eestlast, kümme arvamust. |