Päikesepõletus põhjustab ka kortse ja lõtva nahka, pruune nahaplekke ning
silmakaed. Läbi naha tungiv ultraviolettkiirgus tapab rakke, mis mängivad
olulist rolli naha uuenemisel, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal
Novaator.
Eriti lihtne on päikesepõletust saada rannas, kuna seal
peegelduvad päikesekiired nii liivalt kui veelt. Isegi pilvise taevaga jõuab 80
protsenti päikesekiirtest läbi pilvede ja udu siiski maale.
Liigse päikese tagajärjel tekkiv nahapunetus on keha
kaitsereaktsioon: veresooned laienevad ning verevool põletada saanud kohtadesse
suureneb, et nahk kiiremini paraneks ja surnud rakud rutem kaoksid. See lisaveri
muudabki naha punaseks ja kuumaks.
Päikesepõletuse saanul tuleks juua palju vett ning võtta võimalikult
kähku aspiriini, mis aitab vähendada põletusnähtude väljakujunemist. Esimese ja
teise astme põletusi aitavad leevendada jahedad vannid ja niisutavad kreemid.
Kui lisaks nahale valutab ka pea ning tekib palavik, tuleks kontakti võtta perearstiga.
Kuidas aga tekib päevitunud jume? Kaitseks UV-kiirguse eest
hakkab keha päikese käes viibides tootma melaniini, mis annab nahale pruunika
jume. Päevitus kaitseb edaspidi nahka kiirguse ning rakkude kahjustumise eest.
Päevituse tekkimise aeg on individuaalne, kuid kõige raskem on seda
saavutada loomulikel punapeadel. Nimelt suurendab feomelaniin, mille tõttu nende
nahk on erakordselt hele ning juuksed punased, punapeadel päikesekahjustuse
ning nahavähi ohtu.
Päikese käes viibides tuleks kindlasti kasutada päevituskreeme,
mis haaravad keemiliselt päikesekiiri kinni ning suunavad need kehast välja.
Päikesekaitsefaktor näitab, kui kaua võib inimene päikese käes viibida, ilma et
tekiks põletus. Kaitsefaktor 2 võimaldab olla päikese käes põletust saamata kaks
korda nii kaua kui ilma kreemita, kaitsefaktor 30 suurendab naha loomulikku kaitsevõimet
30 korda.
|
