Aarhusi Ülikooli kliiniku uurimisrühm töötas läbi 21 169 Taanis aastatel 1981-1997 aset leidnud suitsiidijuhtumit ning leidis, et epilepsiat põdevate naiste seas on enesetapu sooritamise risk kõrgem kui meeste seas. Teistest sagedamini tapavad end ka need langetõbised, kellel haigus on diagnoositud viimase poole aasta jooksul, vahendab BBC. Selgus, et vaadeldud juhtumite puhul kannatasid epilepsia all 492 enesetapjat, moodustades kõigist suitsiidi sooritanutest 2,32 protsenti, samas kui kogu Taani ühiskonnas on epilepsiahaigete inimeste osakaal 0,74 protsenti. Langetõbised sooritavad enesetappu haigust mitte põdevatest inimestest kaks korda sagedamini ning seda riski ei vähenda ei nende tööalane staatus, abieluseis ega sissetuleku suurus. Viimase kuue kuu jooksul epilepsiadiagnoosi saanute seas on suitsiidirisk aga lausa viis korda tavalistest taanlastest kõrgem ning samaaegselt langetõbi ja psühhiaatriliste haiguste käes kannatamine tõstab enesetapuriski tervete inimestega võrreldes 14 korda. Kui kogu populatsiooni seas kasvab suitsiidi sooritamise tõenäosus koos inimese elueaga, siis epilepsiahaigete seas toimub vastupidine protsess – mida vanemaks inimene saab, seda paremini suudab ta oma olukorraga leppida. Uurimisrühma töös osalenud doktor Jakob Christenseni sõnul langetab epilepsia sarnaselt kõigi krooniliste haigustega tunduvalt elukvaliteeti, kuna võtab inimeselt karjäärivõimalused, ravimid võivad vähendada viljakust, tavaliselt jääb haige ilma autojuhilubadest ning langetõbised naised riskivad rasestudes kaasasündinud väärarengutega lapse saamisega. Christensen pidas viimast ka põhjuseks, miks suitsiidirisk epileptikutest naiste seas kõrgem on. |
