|
EPLi teatel võib põllumajanduse konkurentsivõime osutuda riigikontrolli
prognoositust veelgi nõrgemaks, kui piiratakse olemasolevate potentsiaalsete
konkurentsivõimeliste ettevõtete ligipääsu investeeringutoetustele.
Põllumeeste hinnangul tuleks maaelu arengukavas (MAK) sisalduvad maaelu
mitmekesistamise vahendid eelkõige suunata nende maaettevõtjate toetamiseks, kel
pole võimalust oma talu või ettevõtte suurendamiseks ning peavad seetõttu ümber
orienteeruma teistele tegevusaladele.
EPLi väitel ei tohiks seda raha kasutada näiteks mõisahoonete
renoveerimiseks.
«Konkurentsivõime tugevdamiseks põllumajanduses peab riik looma
põllumajandustootmist soosiva majanduskeskkonna ning lahendama meie liidu poolt
juba ammu tõstatatud probleemid,» seisab EPLi avalduses.
Põllumehed ootavad, et riik kaasfinantseeriks MAKi meetmeid maksimaalsel
Euroopa Liidu poolt lubatud määral, kutsuks ellu saagikindlustussüsteemi ja
muudaks eridiiselkütuse aktsiisipoliitikat nii, et see põhineks kõikide teiste
ühenduse liikmesriikide tavadel.
«Nende meetmete rakendamine aitaks vähendada investeeringuvajakut
põllumajanduses, mis riigikontrolli hinnangul on üheksa miljardit krooni ja
leevendada tõsiasja, et põllumajandustoetused uutes ühenduse liikmesriikides on
kuni kümme korda väiksemad kui vanades riikides ning need ei võrdsustu mitte
kunagi,» märgib EPL.
Riigikontrolli auditi kohaselt on Eesti põllumajandussektori konkurentsivõime
tervikuna kehv ning üle kahe kolmandiku põllumeestest satub lähiaastatel
raskustesse.
Eesti Põllumeeste Liidus on üle tuhande liikme, kes toodavad 70 protsenti
kodumaisest toidust.
Toimetas Mirjam Mäekivi, PM online |
