Seepärast peaks põllumajandustootjad raskuste
ennetamiseks mitmekesistama lähiaastail elatusallikaid, teatas riigikontroll.
Kutselistest põllumajandustootjatest suudaks toetuste vähenemise korral jätkata
vaid viiendik. Raskuste ennetamiseks peaks paljud tänased põllumajandustootjad
mitmekesistama lähiaastail elatusallikaid.
Ehkki maal elab üle 400 000 inimese, on valdav osa maaelu- ja
põllumajandustoetustest ette nähtud 27 000le põllumajandusega tegelevale
majapidamisele. Neist 6700 on kutselised põllumehed. Kuigi miljardilised
toetused peegelduvad suurenenud investeeringutes, maakasutuses ja kasvavas
lisandväärtuses, näitas riigikontrolli audit, et finantsperioodil 2007-2013
makstavad toetused ei paranda põllumajandustootjate tootlikust sedavõrd, et nad
suudaksid konkureerida teiste ELi põllumeestega.
Paljud väikese ja keskmise suurusega tootjad satuvad raskustesse juba
lähiaastatel. Kõiki põllumajanduslike majapidamiste suurusrühmi hõlmanud analüüs
näitas, et tootjate probleemid leevenduvad toetuste mõjul aastani 2010, seejärel
langevad enam kui pooled, enamasti keskmise ja väikese suurusega tootjad,
põllumajanduslike majapidamiste konkurentsist välja. Osa tootjaid peab
paratamatult lisasissetuleku saamise pärast mitmekesistama oma tegevust
väljaspool põllumajandust. «Maal on aga vähe neid, kes oleksid nõus
traditsioonilise tootmise asemel arendama muid tootmissuundi. Turuinformatsioon
tootjatele on puudunud ja ministeeriumi selgitustöö selles vallas on olnud
vähene,» rõhutas riigikontroll.
Riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo ütles, et auditi üheks oluliseks
eesmärgiks oli ergutada ühiskonnas, riigikogus ja valitsuses mõttevahetust
põllumajanduse ja maaelu tuleviku teemal veel enne, kui suured probleemid
nelja-viie aasta pärast otsest mõju hakkavad avaldama. «Tähtis on hakata
tegutsema juba täna,» sõnas Olgo.
Riigikontrolli hinnangul on põllumajandussektori konkurentsivõime tervikuna
kehv. Tulemusnäitajate, milleks on saagikus, produktiivsus, lisandväärtuse
loomine, poolest jääb Eesti Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest mitu korda
maha. Efektiivselt suudavad toota vaid suurettevõtjad. Eesti põllumajanduses on
ka tööjõu tootlikkus väga väike: 10 korda väiksem kui Hollandis ja 5 korda
väiksem kui EL-15 keskmine (2004. andmed). Võrreldes teiste ELi riikidega on
Eestis tööjõu tootlikkus suurem vaid Läti ja Leedu tööjõu tootlikkusest.
Paljude tootjate materiaalne baas on nõrk ja kasutusel olev vara on
vananenud. Maamajanduse infokeskuse andmetel olid pooled ehitistest 2005. aastal
vanemad kui 20 aastat ning 70 protsenti masinatest ja seadmetest oli soetatud
üle 10 aasta tagasi. Seetõttu ei suudeta konkureerida teiste riikide tootjatega.
Haritava maa väiksuse tõttu ei ole otstarbekas soetada suure tootlikkusega
maaharimismasinaid, loomade väike arv tingib suhteliselt suured kulutused
toodanguühiku kohta.
Suured tootjad on viimastel aastatel teinud suuri investeeringuid, keskmised
ja väikesed on investeerinud väga vähe. Eelkõige suurte tootjate tehtud
investeeringute tulemusel suurenes keskmiselt ühel tootjal oleva vara maksumus
aastail 2001-2005 ligi kaks korda ehk kuni 2,1 miljoni kroonini. Samas oli
väikestel tootjatel 2005. aastal põhivara keskmiselt vaid 0,5 miljoni krooni
väärtuses. Ligikaudu veerand tootjatest ei investeerinud aastatel 2001-2005
üldse.
«Riigi ees seisab Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste vähenemise järel
valik - kas suunata miljardid kroonid Eesti maksumaksjate raha
põllumajandustootmise ebaefektiivsesse ossa, mis pole jätkusuutlik, või vaadelda
maaelu arengut laiemalt, toetada inimeste ümberõpet, tööviljakuse kasvu,
panustada maaelulaadi kui säärase säilitamisse. Vajadust näha maaelu laiemalt
kui põllumajandus, on rõhutanud ka Euroopa Komisjon.»
Riigikontroll ei pea õigeks, et põllumajandusministeerium käsitleb riigi
maaelupoliitikat eelkõige kui põllumajanduspoliitikat. «Sellest tulenevalt
korraldab ministeerium maaelu arengu Euroopa põllumajandusfondi raha kasutamist,
seostamata seda arengusuundadega, mida viiakse ellu liidu teistest fondidest
saadava raha toel.»
Riigikontrolli hinnangul tuleb maaelu arengut terviklikult käsitleda, alates
infrastruktuurist ning lõpetades haridus- ja tervishoiuprobleemidega. Kuigi
riigis on kümneid maaelu arendamist puudutavaid valdkondlikke arengukavasid,
pole need omavahel piisavalt seotud, mistõttu ei saa riigi kavandatud meetmete
mõju maapiirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule kompleksselt hinnata.
«Maaelu tasakaalustatud arendamiseks ei piisa riigikontrolli sõnul vaid
põllumajandusliku ettevõtluse toetamisest, vaid tagada tuleb hea ja alati
läbipääsetav teedevõrk, kvaliteetne elektrienergiaga varustatus, side- ja
telekommunikatsiooniteenused; samuti kättesaadav ja kvaliteetne üldharidus,
tervishoid, kultuuriline teenindus.»
Riigikontroll soovitab rakendada täiendavaid abinõusid, et
põllumajanduslikust tootmisest vabanevad inimesed leiaksid võimalikult
elukohalähedase töö, elukohast kaugemal tööl käimise soodustamiseks tuleks aga
parandada teede seisundit ja ühistranspordiühenduse toimimist. Samuti tuleks
tähelepanu pöörata tootmisest vabanevate töötajate ümberõppele ja elumuutusega
kaasnevate sotsiaalprobleemide lahendamisele.
> Loe edasi |