| Põhja Carolinas Duke’i ülikoolis töötava Mitchelli järgi saaks vaktsineerimisega ära hoida glioblastoomide teket, vahendas Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator The Economisti. Lugu sai alguse mõned aastad tagasi, kui San Fransisco meditsiinikeskuse teadlane Charles Cobbs avastas, et glioblastoomide rakud sisaldavad ühte levinud herpese vormi nimega tsütomegaloviirus. Cobbsi tööga tutvunud Mitchell ja tema kolleegid leidsid tsütomegaloviiruse enam kui 90 protsendil uuritud patsientidest, samas ei leitud viirust tervest ajukoest ega healoomulistest ajukasvajatest.
Edasi hakkasid nad katsetama 21 patsiendiga, kellel oli diagnoositud glioblastoom.
Teadlaste eesmärgiks oli innustada patsientide immuunsüsteemi kasvajat ründama, õpetades immuunrakke eelnevalt aktiivse tsütomegaloviiruse märke ära tundma. Tulemused olid julgustavad. Glioblastoomi puhul ennustatakse tavaliselt surma kahe aasta jooksul isegi siis, kui patsient läbib kemoteraapia ja kiiritusravi. Need protseduurid peatavad kasvaja arengu kuueks kuni kaheksaks kuuks. Kui Mitchell lisas traditsiooniliste ravivõtete hulka oma algelise vaktsiini, tõusis antud näitaja rohkem kui aastani – mõnel patsiendil peatus kasvajate areng isegi rohkem kui kaheks aastaks.
Siiani pole selge, kuidas tsütomegaloviirus glioblastoomiga seotud on. Cobbs kahtlustab, et viirus võib tõepoolest kasvajat põhjustada, aga on ka võimalik, et kasvajarakud on viirusele lihtsalt soodsaks elukeskkonnaks. Vaktsiiniloojate seisukohalt pole sel erilist tähtsust. Kui vaktsiini abil õnnestub immuunsüsteem nakatunud rakke hävitama panna, tapetakse kasvaja igal juhul. Toimetas Siiri Erala, Tarbija24.ee |
