Veel juulis moodustasid laenud, mille tasumisega on klient hilinenud üle kahe kuu, kokku 880 miljonit krooni, detsembri lõpuks oli selliste laenude kogusumma aga 1,6 miljardit krooni. Eesti pankade enam kui 200 miljardi kroonisest laenuportfellist enamiku moodustavate eluasemelaenude puhul on maksedistsipliin siiski keskmisest parem, märkis Eesti Panga finantssektori poliitika peaspetsialist Jana Kask.Eelkõige tarbimislaenud SEBi pressiesindaja Silver Vohu kinnitusel ongi probleemiks pigem tarbimislaenud. «Esimesena jäädakse võlgu selle tasumisel, mis ei tundu nii oluline,» märkis ta. Kaudselt viitab sellele ka Sampo panga kommunikatsioonijuhi kinnitus, et eraisikute võlgnevus kasvab pisut kiiremini kui äriklientide võlgnevus. Nordea panga krediidijärelevalve osakonna juhi Alar Kondratjevi sõnul on sunnitud valiku ees seisva inimese loomulik käitumine eelistada tagasimaksmisel kodulaenu tarbimislaenu ees. «Seetõttu on tarbimislaenude osas ka võlgnevuste osakaal suurem,» ütles Kondratjev. Probleemsed, enam kui 60-päevase viivitusega laenud moodustasid detsembri lõpuks 0,7 protsenti pankade laenuportfellist, mis ei anna Kase sõnul põhjust ärevuseks. «Laenukvaliteedi halvenemine oli ootuspärane ja tõenäoliselt jätkub see veel mõne aasta,» sõnas Kask. «Midagi väga hullu pole juhtunud, rahvusvahelises võrdluses me [probleemsete laenude] vähem kui üheprotsendist osakaalu eriti ei näe.» Julianus Inkasso värske juht Karl Mitt kinnitas, et üldist makseraskuste sagenemist kinnitavat trendi pole praegu veel märgata. «Hulle märke ma praegu ei näe, aga poole aasta pärast võib pilt olla teistsugune,» märkis Julianus Inkasso juht. «Praegu pole [majanduse jahenemine] ehk veel kohale jõudnud, aga selleks ajaks võivad meil käed tööd täis olla.» Majandus kohaneb Mullu aeglustus Eestis laenukasv märgatavalt: kui 2006. aastal kasvas ettevõtetele ja eraisikutele antud laenude ja liisingute kogumaht üle 50 protsendi, siis mullu jäi kasv 30 protsendi piiresse. Eesti Panga kinnitusel peegeldab laenuturu rahunemine kogu majanduse kohandumist, kus muutused toimuvad peamiselt sisenõudluse pidurdumise kaudu.
|
