Kaks aastat tagasi vastu võetud uue tubakaseaduse järgi tohib 5. juunist toitlustusettevõtetes, sealhulgas baarides ja ööklubides suitsetada vaid eraldi suitsetamisruumides, mida ettevõtjal pole kohustust välja ehitada. See aga ei kehti kasiinode kohta, kus suitsetamine on lubatud lisaks suitsetamisruumidele ka õnnemängusaalis asuvas suitsetamisalas. 2004. aastal, kui uus ja karmim tubakaseadus riigikokku jõudis, oli õnnemängusaalides suitsetamise keeld eelnõus sees, aasta hiljem kevadel hääletas riigikogu selle sotsiaalkomisjoni ettepanekul välja. Vaidlusi vähe Toonase sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul tuli kasiinodes suitsetamise lauskeelamisest loobumise ettepanek kahe lugemise vahel. Argument, miks valitsus seda toetas, oli Pomerantsi meenutuse järgi see, et kasiinodes on olemas nõuetele vastav ventilatsioon ja seal ei toitlustata. «Rahvaliidu poolt see ettepanek tuli,» kinnitas Pomerants. Riigikogu saalis läksid leebemad nõuded kasiinodele Pomerantsi sõnul läbi ilma pikema jututa. «Seal oli põhiprobleem hoopis selles, et Estonia teatris peavad daamid minema õue suitsetama, ja mina vastasin, et sel juhul on valikuid kaks – kopsupõletik või kopsuvähk,» rääkis Pometants. Sotsiaalkomisjoni toonast esimeest rahvaliitlast Mai Treialit ei õnnestunud eile telefonitsi kätte saada. Komisjoni kuulunud Res Publica liige Andres Kork mäletas tubakaseaduse arutelust seda, et vaidlus kasiinode küsimuses oli tuline. «Surumist alustas Rahvaliit ja hiljem ka Reformierakond. Pressing oli ikka väga tugev,» sõnas Kork. Komisjoni kuulunud Res Publica liikmed Nelli Kalikova ja Urmo Kööp olid Korgi mälu järgi nagu temagi kasiinodele möönduse tegemise vastu. Kinnitada enda ja erakonnaliikmete hääletamata jätmist Kork aga ei söandanud. «Kaks aastat on ikkagi möödas, aga olen mittesuitsetaja ja kõikide piirangute poolt,» esitas Kork end siiski poolthäält mitte andnuna. Komisjoni kuulus 12 liiget, kellest kaheksa toetas kasiinode ettepanekut. Vastu ega erapooletuid polnud. Eesti Hasartmängu Korraldajate Liidu direktori Tõnis Rüütli kinnitusel ei tasu otsida kasiinodes keelust loobumise tagant rahvaliitlase Mai Treiali varju ega seostada seda faktiga, et ka tema kuulub samasse erakonda. Hea lobitöö «See otsus võeti komisjonis vastu ühegi vastuhääleta; kui koalitsioon võib mängida räpaseid mänge, siis kindlasti ei ole see võimalik opositsiooni osalusel,» leidis Rüütel. Pärnu ööklubi Sunset ja Tartu klubi Atlantis projektijuht Peeter Illak nimetas kasiinodele erandi tegemist lihtsalt kasiinoärimeeste heaks lobitööks. «Kasiino ei ole toitlustusettevõte, ehkki seal on baar, kuid et seda peab mõni muu asutus, siis vaadatakse mööda sellest, et baar asub tegelikult samas ruumis. Meie ei saa mööda sellest, et jooki me müüme,» nentis Illak. Illaku sõnul on tõenäoline, et esialgu püüavad inimesed keelust hoolimata ööklubides suitsu ette panna. «Siis saame öelda, et ole pai, ära tee, muidu aga jõudu tööle politseile, kes hakkab neil pidevalt järel käima,» ütles Illak. Ta pakkus, et küllap siis saavad seadusandjad aru, et seadust tuleb täiendada, ning seda eriti selles osas, mis puudutab suitsetamisruumis söömise ja joomise keeldu. «Loomulikult paneme sildi üles, et klaasiga mitte siseneda, aga mul tekib küll küsimus, kas suitsetamisruumis, kus seaduse järgi võib ainult suitsetada, istuda ikka tohib,» pahandas Illak. Küsitav punkt Nimelt tekitab küsitavusi seaduse säte, mis ütleb, et suitsetamisruumis ei ole toitlustamist. Sotsiaalministeeriumi tervisepoliitika peaspetsialisti Andrus Lipandi sõnul tähendab see seda, et inimestel ei tohi tekkida tunnet, et suitsuruumis võib süüa ja juua. «Sinna joogiklaasi kaasavõtmine tähendab seaduserikkumist,» rõhutas Lipandi. Eesti Hotellide ja Restoranide Liidu tegevdirektori Donald Visnapuu sõnul peaks keeld tähendama seda, et keelatud on suitsuruumis teenindada. «Kui suitseja oma tervist rikub, siis on see ju tema asi, miks peaks keelama tal kohvitassi kaasa võtta,» imestas Visnapuu.
Kas teate? • Toitlustusettevõttes on alates 5. juunist suitsetamine lubatud üksnes suitsetamiseks ettenähtud suitsetamisruumis või toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel laiendusel. • Suitsetamisruumis ei ole toitlustamist, mille korral müüakse toitu kohapeal tarbimiseks. • Välisõhus ja vabaõhukohvikutes suitsetamist seadus ei keela, küll on see keelatud bussiootepaviljonides, jalakäigutunnelites ja kortermajade trepikodades. • Trahv keeldu eiravatele ettevõtetele ulatub 30 000 kroonini, töötajate keeldu trotsivale suitsetajale võib määrata trahviks kuni 1200 krooni. • Eestis oli 2002. aastal arvestuslikult 355 000 igapäevasuitsetajat vanuses 16–64 aastat. Allikas: Riigi Teataja, sotsiaalministeerium
> Loe edasi |
