|
«Praegune sõda alkoholi vastu kopeerib üks-ühele Nõukogude Liidu 80ndate
alkoholipoliitikat,” kommenteeris otsust Eesti Õlletootjate Liidu president
Cardo Remmel. «Tekib küsimus, kas inimesed peavad selleks, et õhtul söögi
kõrvale klaas veini juua, hakkama alkoholi varuma tõesti tööajast.»
Tundub, et omavalitsus teeb omalt poolt kõik, et tuua tagasi
kunagine «taksoviin», märkis Remmel.
Eesti õlletootjate liidu hinnangul taoline piirang alkoholi kuritarvitamist
ei vähendaks.
«Sarnane müügipiirang Prantsusmaal näitas, et alkoholimüügi kellaajalised
piirangud mõjutasid alkoholi kättesaadavust just kultuursele tarbijale,»
teatasid õlletootjad pressiteates. «Alkoholiprobleemiga isikud aga varusid
taoliste piirangute puhul alkoholi senisest suuremas koguses ning tarbisid
alkoholisisaldusega tooteid, millele müügipiirangud ei kehtinud.»
«Kardan, et sellise keelu tulemus on pigem 30kraadiste suuloputusvete
läbimüügi kasv, mitte alkoholist tingitud probleemide vähenemine,» lisas
Remmel.
Õlletootjad tõid näiteks Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO uuringu,
millest selgus, et alkoholi kuritarvitamine ehk purju jäämine ja probleemne
käitumine noorte hulgas on eelkõige seotud kange alkoholi tarbimisega ning
riigis levinud üldise alkoholitarbimise harjumuste ja kultuuri või
kultuuritusega.
Uuringu kohaselt on Lõuna-Euroopa riikides, kus joogikultuur on osa
igapäevasest elust, alkoholi kuritarvitamise juhtumid noorte hulgas
märkimisväärsemalt harvemad kui rangete alkoholipiirangutega Skandinaavia
riikides.
«Eesti alkoholipoliitika seisneb viimasel ajal ainult keeldudes ja käskudes,
mitte aga läbimõeldud alkoholipoliitikas,» ütles Remmel. «Kuigi need käsud ja
keelud pole konjunktuuriinstituudi uuringute põhjal mingit tulemust andnud,
keeratakse piirangutega aina rohkem üle võlli.» Toimetas Aivar Õepa, PM online |
