|
IP ehk internetiprotokolli ülesandeks on anda igale internetti kasutavale
arvutile unikaalne aadress, mille alusel on võimalik teda identifitseerida.
Praegu kasutuses olev internetiprotokolli neljas versioon (IPv4) on 32-bitine
ehk 8-baidine, mis teeb võimalike kombinatsioonide arvuks 2 astmes 32 ehk 4 294
967 296, vahendab Tartu Ülikooli tehnoloogiaportaal Novaator.
| | | | VIIMASED KOMMENTAARID | olavsu1
ipv6 ei tööta minu masinal ja ma ei kavatse ainuüksi selle pärast süsteemi uuendada. praegune on pa...
Hanno
Saab peagi täis küll, aga see pole probleem. Kui on nõudlus vabade aadresside järele, siis tekib pea...
|
|
Kui IPv4 1981. aastal loodi, tundus see üüratult suure arvuna, kuid
tänapäeval hakkab ta interneti arengule vägisi jalgu jääma. Praeguseks on 81
protsenti võimalikest kombinatsioonidest juba kasutuses. Kui midagi ette ei
võeta, on 2013. aastaks interneti laienemisel kriips peal, hoiatab Ameerika
internetiaadresside register.
Lahenduseks on internetiprotokolli kuues, 128-bitine versioon. Kaks astmes
128 on nii suur arv, et oma unikaalse IP-aadressi võiks anda mitte ainult igale
inimesele, vaid ka kõigi inimeste kõigile keharakkudele. Kui tekib küsimus, mis
sai IPv5-st, siis tema suri juba «projekteerimislaual».
Seega võib kõigil tulevikus internetiga ühenduvail seadmeil olla oma
IP-aadress. Hetkel see nii ei ole, sest võrguaadressi ümbernimetamine ehk NAT
(Network Address Translation) annab võimaluse ühendada läbi ühe serveri
internetiga seadmeid, mis kasutavad väheseid ametlikke, kuid paljusid erinevaid
ametlikult registreerimata IP-aadresse, mis pole avalikult nähtavad.
«Uus protokoll on soositud peamiselt kiirelt arenevates riikides, sest neil
lihtsalt on vaja uusi aadresse, näiteks Hiinas. Kuid asjal on ka teine
külg – kõike ja kõiki kontrollida üritavale politseiriigile on enam kui
meeltmööda, et igal seadmel oleks unikaalne aadress,» ütles analüütik Bill
Trussell.
Kuid üldiselt ei ole suhtumine IPv6 nii soodne. Enamik organisatsioone ja
riike ei näe mingit põhjust, miks peaks igal seadmel olema oma aadress.
Probleemiks on ka see, et uuele versioonile üle minnes tuleks hetkel kasutusel
olevad marsruuterid välja vahetada, mis tekitaks soovimatuid lisakulusid.
Ameerika Ühendriikides kasutab IPv6 vaid 5–7 protsenti serveritest.
Motiveeriva ajendi olemasolul see muidugi suureneks. Ilmselt arvab nii ka USA
valitsus, kes kaks aastat tagasi andis riigieelarvest finantseeritavatele
asutustele korralduse 2008. aasta juuniks uuele versioonile üle minna. «Esialgu
on tulemused küll väga tagasihoidlikud,» märkis Trussell.
Huvitavaid spekulatsioone on kerkinud üles selles suhtes, mis siis ikkagi
saab, kui IPv4 aadressid lõpuks otsa saavad. Kas tekib turg, kus need, kel on
varasemast rohkem aadresse, hakkavad neid müüma neile, kel pole ja kes uuele
versioonile ka üle minna ei soovi?
«Hiina ja teised uue versiooni rakendajad lähevad USAst teatud mõttes
tehnoloogiliselt mööda,» ütles Trussell. «Hetkel pole küll ühtegi rakendust, mis
tingimata vajaks IPv6 kasutamist, kuid tulevikku on raske
ennustada». Toimetas Marina Zemtsovskaja, Tarbija24 |
