Kuigi sarnase saatusega Leedus tuntakse paljusid Eesti kaubamärke juba Nõukogude ajast, ei ole uutel firmadel sealsele turule minek sugugi kergete killast. Eestlasi peaks aga rõõmustama see, et kui 5-6 aastat tagasi suhtusid leedulased meie ettevõtjatesse umbusuga, siis viimastel aastatel on suudetud taas hea maine saavutada, kirjutab Postimehe lisaväljaanne Otsustaja.

Eestlaste suurt huvi Leedu turul tegutsemise suhtes kinnitab aga kindlasti fakt, et Leedus on registreeritud koguni 156 äriühingut, mis põhinevad 100 protsenti Eesti kapitalil. Samal ajal on meist suurema Läti firmasid Leedus poole vähem. Kuivõrd aga Leedu äriregistril puudub statistika segakapitalil äriühingute arvu kohta, ei olegi Vilniuses asuva Eesti suursaatkonna andmetel võimalik saada tegelikku pilti, kui palju eestlasi tegelikult Leedus äri ajamas on.

Kindel on aga see, et Eesti äriühingud tulevad pärast esialgset kompamist Leetu peamiselt kahel moel – kas registreeritakse uus ettevõte või omandatakse osalus mõnes Leedu ettevõttes. Jaan Reinhold, kes töötab majandusdiplomaadina Eesti Suursaatkonnas Vilniuses, rõhutas, et kui iseloomustada Leedu turust huvituvat Eesti ettevõtjat või Leedu turul läbilöömiseks vajalikke omadusi, siis on nendeks kindlasti aktiivsus ja avatus.

Naaberriiki Lätit aga näiteks Reinholdi sõnul välisinvestorite esikümnest ei leia. Kuid ka kaubavahetus Eesti ja Leedu vahel näitab Reinholdi kinnitusel pidevat kasvutrendi. «2006. aastal kasvas kaubavahetus mõlemal suunal – Eestist Leetu ja Leedust Eestisse – võrreldes varasema aastaga ligi kolmandiku võrra.»

Majanduskontaktide süvenemist võib Reinholdi sõnul põhjendada ühelt poolt nii Eesti ja Leedu geograafilise lähedusega, kuid teisalt ka Lätis nagu koduturul tegutseva üle 1300 Eesti äriühingu sooviga oma tegevuspiirkonda laiendada. «Viimati nimetatu on vägagi loogiline, arvestades Lätis ja Leedus valitsevate ärikultuuride sarnasust ning 3,5 miljoni elanikuga Leedu kui turu suurust,» selgitas Reinhold.

Leedu äriregistri andmetel on aprilli lõpu seisuga Leedus registreeritud 156 täielikult Eesti kapitalil põhinevat äriühingut. «Arvestades fakti, et viimase aastaga on nende arv suurenenud rohkem kui neljandiku võrra, ja asjaolu, et naaberriigi Läti ettevõtteid on Leedus registreeritud umbes poole võrra vähem, näitab seegi eestlaste kasvavat huvi Leedu vastu,» ütles Reinhold. Kui veel 5-6 aastat valitses tema sõnul leedulastes eestlaste vastu teatud umbusk – «miks te meie turule tulite» – ning et äripartneritena eelistati eestlastele pigem Leedu partnereid, siis nüüdseks on eestlased rohkem omaks võetud. «Mõistagi on selle aja jooksul ka eestlased Leedu ärikultuurist nii mõndagi õppinud, et siin paremini läbi lüüa,» märkis Reinhold. Erinevad rahvusvahelised suurkontsernid, mis on Eesti kaudu oma tegevust nn lõuna poole laiendanud, on Leedus väiksema vaevaga kohanenud, kui näiteks keskmise suurusega ja väikeettevõtted.

Reinhold tunnistas, et Eesti äriringkondades Leedus ringleb mitmeid legende ka sellest, kuidas iga paari kuu tagant on kohapealt palgatud juhte välja vahetatud, kuni lõpuks on otstarbekamaks peetud eestlasest tegevjuht kas regulaarselt või ajutiselt Eestist ettevõtet juhtima tuua. «Üheks põhjuseks kohapealt palgatud tegevjuhtide väljavahetamisele on olnud asjaolu, et viimane asutab enda juhitud ettevõttele teenuse pakkumiseks uue firma ehk sisuliselt kandib raha ühest taskust teise. Nüüdseks on ärikultuur Leedus paranenud ja sellised näited on pigem erandiks kui reegliks. Siiski eelistavad mitmed Eesti ettevõtted Leedus ka praegu omada eestlasest tegevjuhti,» selgitas Reinhold.

Kui leedukad teavad juba Nõukogude ajast Kalevi komme ja Baltika ülikondi, siis uueks valdkonnaks, milles eestlased paljudes lähiriikides edu on saavutanud, on kinnisvaraarendus.

Arco Vara, mis tegutseb lisaks Lätile ja Leedule ka nüüdseks Ukrainas, Bulgaarias ja Rumeenias, laienes Leetu 2002. aastal ning on seal järk-järgult kasvanud ja laienenud. «Praegu läheb meil edukalt – töötab kaks bürood Vilniuses, meeskond on kasvamas ning teeme aktiivselt koostööd juhtivate arendajatega turul,» kiitis Arco Vara juhatuse liige ja teenindusdivisjoni juht Ivar Siimar firma edu. Siimar ütles, et igal turul, sh ka Leedus, on oma eripärad, majanduskeskkond ja kultuuriruum, millega tuleb äri tegema minnes juba eos arvestada. «Järjest olulisemaks muutubki eduka äri rajamisel väga põhjalik eeltöö, kus eelnev läbimõeldus tulevikus häid tulemusi näitab,» rõhutas Siimar. Leedu ärikeskkonna märksõnadena võiks Siimari sõnul välja tuua austuse vanemate juhtide suhtes ehk autoriteetide väärtustamist, lahenduste põhjaliku läbimõelduse ning seega mõnevõrra madalamat loomingulisust ning nendega kaasnevate otsustusprotsesside aeglasemat tempot.

Arco Vara laienemisstrateegia näeb Siimari sõnul aga ette partnerlusel põhinevat lahendust. Eesti ettevõtjatel, kes alles plaanivad Leedu turule minna, on Siimari hinnangul oluline selgeks teha, milline on äri olemus kohalikul tasandil ning leida partnerid, kes seda seal seatud eesmärkide kohaselt veavad.

> Loe edasi