Kui 2004. aastal hindas rahvusvaheline uuringufirma Eestis piraattarkvara osakaaluks 55 protsenti, siis 2006. aastaks oli see langenud 52 protsendile. See teeb Eestist jätkuvalt ühe kõrgeima piraatluse tasemega riigi ning tarkvaratootjate ühenduse BSA Eesti partner Eesti Äritarkvara Liit (EÄL) näeb peamist probleemi just inimeste suhtumises.EÄLi tellitud arvamusuuring näitab, et ehkki arvutikasutajad on enamasti piisavalt teadlikud oma arvutis peituva tarkvara legaalsusest või ebaseaduslikkusest, ei pea üle veerandi 15–29-aastastest noortest piraattarkvara kasutamist taunitavaks. 200 miljonit kahju «Kui piraatlust peetakse normaalseks, on tegemist n-ö põhimõtteliste piraatidega, ja nendega on raske võidelda,» tunnistas EÄLi koordinaator Mai-Liis Palginõmm. «See on kindlasti ohumärk, kui piraattarkvara kasutamine on teadlik tegevus.» Tarkvaratootjaid ühendava rahvusvahelise organisatsiooni BSA esindaja vandeadvokaat Kaido Uduste kinnitas, et mullu tekitasid tarkvarapiraadid Eestile ligi 200 miljonit krooni kahju. «See pole tarkvaratootjaile tekitatud kahju, vaid kohapeal Eestis tööstusele ja majandusele tekitatud kahju,» selgitas Uduste. «Piraatluse tõttu ei pruugi mitmed tarkvaraettevõtted Eestisse tulla, kannatab müügivõrk, töökohti jääb loomata, maksud saamata, infotehnoloogia valdkond ei arene nii kiiresti, kui võiks, arvutihooldus- ja -koolitusteenused kannatavad, nagu ka arvutimüüjad.» EÄLi juhatuse liikme Enn Saare sõnul pole piraatlusest rääkides probleemiks üksnes tarkvaratootjate saamata jäänud tulu. «Liigume teadmistepõhise majanduse suunas, mille aluseks on intellektuaalne kapital, sealhulgas tarkvara ja patendid,» selgitas ta. «Kui me neid ei kaitse, laseme ise endale jalga ega suuda enam edasi liikuda.» Eestis tehtud uuringust selgus, et tarkvara seaduslikkusest rääkides valitseb väga erinev suhtumine töö- ja koduarvutisse. Tööarvuti kohta julges kolmveerand vastajaist kinnitada, et kõik arvutis peituvad programmid on seaduslikud ning 80 protsenti vastajaist pidas legaalse tarkvara kasutamist ka oluliseks. Samas kinnitas koduarvuti «puhtust» vaid pool vastajaist. Suhtuminegi oli märksa leebem – üle kolmandiku vastajaid ei pidanud kuigi oluliseks, et koduarvutis kasutatakse eelkõige seaduslikult hangitud tarkvara. Leebed karistused BSA keskendub Uduste sõnul siiski jätkuvalt võitlusele ettevõtluses leviva piraatlusega. «Viimase aja suurim trahv, mis on ettevõttele tehtud, oli 75 000 krooni, trahvisummad algavad 50 000 kroonist,» selgitas Uduste. «Neile lisanduvad aga tsiviilnõuded, mis ulatuvad poole miljoni kroonini – selliseid nõudeid on kohtus praegu ka pooleli.» Palginõmme sõnul võitleb EÄL koduse piraattarkvara kasutamise vastu peamiselt leebete vahenditega, üritades tõsta kasutajate teadlikkust ja muuta suhtumist. «Karistatute hulgas on kodukasutajate osa väike, paljud kasutavad ju näiteks fototöötlusprogrammi Photoshop lihtsalt piltidelt punasilmade eemaldamiseks,» märkis Palginõmm. Tema sõnul on see on nagu kahuriga vareste laskmine, sellistele kasutajatele üritataksegi selgeks teha, et sama asja on võimalik teha ka legaalsete ja tasuta saadaoleva tarkvaraga. Prioriteediks on ärikasutajad, kes kasutavad piraattarkvara raha teenimiseks ja konkurentsieelise saamiseks. |
