Veeteede amet tunnistab oma jõuetust Siilatsi ees
23.08.2007 00:01
Andrus Karnau, Postimees
Suurärimees Viktor Siilats sulges Haapsalus ujuvkaiga veetee, mis viis
konkureerivasse naabersadamasse, ükski ametnik tema tegevust aga takistada ei
suuda.
«Veeteede amet on kaks korda esitanud uued Suur-Holmi sadama akvatooriumi
piirid, aga meid ei ole kuulda võetud,» lausus veeteede ameti pressiesindaja Dan
Heering.
«Ministeerium on praegu need piirid heaks kiitnud ja me ei saa midagi teha, kuigi me ei andnud akvatooriumi piiridele oma nõusolekut,» jätkas ta. Majandusministeerium ei leidnud eile võimalust kommenteerida olukorda ega ka seda, kuidas toonane minister Edgar Savisaar tänavu talvel kinnitas akvatooriumi veeteede ameti nõusolekuta. Kauane konflikt Siilatsile kuuluva Haapsalu Suur-Holmi sadama ja Haapsalu jahtklubi konflikt kestab juba aastaid. Siilats ostis Haapsalu jahtklubi naaberkrundi 2003. aastal. Ärimees ise on rääkinud, et oma jahisadamat Haapsallu rajama sundis teda jahtklubi vilets olukord: selle omanikud polnud aastaid sadama arendamisse suuremat investeerinud. Eile kinnitas Siilats Postimehele, et tema sadamaga lõpeb avalikult kasutatav veetee Haapsalu Tagalahes. «Seal ei ole faarvaatrit, ei ole laevateed, teisel pool minu sadamat ei ole mitte midagi,» lausus Siilats. «Haapsalu jahtklubi irvitab meie inimeste üle ja takistab meie sadama tööd.» Siilats pole ka jahtklubi omanikega kokkuleppele saanud selle ostuks. Mõni aeg tagasi küsisid jahtklubi omanikud kinnistu eest 12 miljonit krooni. Tänavu suvel tõmbas aga Siilats ujuvkai risti ette faarvaatrile, mille kaudu pääsesid alused jahtklubisse ja kaugemal lahe veeres asuvatesse sildumiskohtadesse. Nii jääb suletud faarvaatri taha ka näiteks rannarootsi muuseumi paadisild, kuhu käis kuulus jaala. Juriidilise õiguse seda teha annab Suur-Holmi sadama omanikele valitsuse kinnitatud akvatoorium. Lisaks kaidele haarab see endasse ka kitsukese süvendatud laevatee. Siilats raiub kui rauda, et ujuvkai on tema sadama akvatooriumis. Seda vajab ta lisakaikohtade jaoks, et sadamale tulu teenida. Samuti kaitseb see tema sadamat lainetuse eest. Haapsalu jahtklubi sadamakapten Toivo Rohtla märkis eile, et praeguse veeseisuga pääsevad jahtklubisse umbes meetrise süvisega jahid. Suurema süvisega alused jäävad mutta kinni ega pruugi jahtklubisse pääseda. «Kui keegi tahab oma jahiga edasi tulla, siis on see võimatu,» märkis Rohtla. Rohtla sõnul kasutab jahtklubi kümme kohalike inimeste jahti, lisaks veel kaatrid. Siilatsi märkimisväärselt kallima sadamatasuga kaide teenuseid kasutab Rohtla sõnul vaid kaks kohalikku jahti. Neist üks kuulub Haapsalu linnapeale. Karmid võtted Siilats ei väsi kordamast, et Haapsalu jahtklubi kogub sadamamaksu «mustalt» ja maksab töötajatele ümbrikupalka. Tema arvates kasutavad jahtklubi inimesed, kel pole tahtmist oma hobisse investeerida. «Minul ei ole siin mingit ümbrikupalka, see ei vasta tõele,» lausus Rohtla. Haapsalu aselinnapea Toivo Hein ütles, et linnavalitsus ei saa midagi teha keset laevateed lebava ujuvkai eemaldamiseks. «Siilats tahab oma naabri elu raskeks muuta, aga ta kasutab võtteid, mis kahjustavad Haapsalu mainet,» lausus Hein. Samas möönis Hein, et Siilatsi sadam areneb jõudsalt, jahtklubi omanikud lasevad oma sadamal aga laguneda.
|
