«Ma siiski ei taha uskuda, et Tartu kauplustes on keeleprobleem nii suur,» ütles Maxima avalike suhete juht Erkki Erilaid. Tema arvates on ajakirjanduse ebaterve huvi Maxima töötajate puuduliku keeleoskuse vastu seotud kaupluseketi vastu suunatud kampaaniaga. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | mann
NAD EI SAA SÕNAGI EESTI KEELEST ARU!!!!
VÄLJAVIHAST ATU
?
Kust sai Tartusse äkki nii palju umbkeelseid müüjaid? Meil on ikka eestikeelne linn veel.Maximas on ...
|
|
Olemas algtase? «Meil on läinud hästi – kui algselt kartsime, et uue poe avamine tõmbab teistest meie kaupluseketi poodidest kliente vähemaks, siis tegelikkuses on klientide arv hoopis suurenenud. Kuskilt peavad need kliendid ju ometi tulema,» sõnas Erilaid. Erilaiu sõnul on Zeppelinis asuvas kaupluses tööl 167 inimest, kellest vaid neljakümnel on vene perekonnanimi: «Ja need inimesed on kõik Tartust pärit, seega ei tahaks uskuda, et nad eesti keelt ei räägi.» Keeleinspektsiooni andmed kinnitavad aga ajakirjanduse huvi põhjendatust: 23. märtsil tuvastas kontrollkäik uude Maxima XX kauplusesse, et kaupluse töötajatest laieneb keeletunnistuse olemasolu nõue 55-le. «Neist 25 töötajal on nõutav keeletunnistus olemas, kuid 30 peavad eesti keelt õppima ja keeleeksami sooritama,» vastas keeleinspektsiooni peadirektor Ilmar Tomusk Tartu Postimehe järelepärimisele. Tomusk viitab, et Erilaiu püüe keeleoskuse nõudeid rakendada pelgalt perekonnanime alusel on absurdne. «Aluseks on vaid see, kas inimene on omandanud hariduse eesti keeles või ei ole. Neilt, kes on omandanud eesti keeles põhihariduse, üldhariduse, põhihariduse baasil kutsekesk-, keskeri- või kõrghariduse, ei nõuta keeletunnistust,» selgitas ta. Erilaid väidab aga, et Maximasse tööle asunuil on üldjuhul olemas keele algtaset tõendavad dokumendid. «Nende alusel võib kaupluses teenindajana küll töötada, kuid neile valmistab raskusi senine praktika puudumine või haridusasutustes läbitud keeleõppe puudujäägid,» nentis ta. Keeleinspektsiooni peadirektori sõnul on loosse lisandunud siiski positiivsem noot. «Firma juhtkond on lõpuks hakanud tegelema töötajate keelekoolitusega,» ütles ta. Tähtajaline leping Erkki Erilaid räägib, et Tartu Maxima kaupluste esimesed töötajad jõudsid keeleõpetaja hoole alla eelmisel nädalal: «Seni on keelt üle Eesti õppinud rohkem kui 70 meie töötajat. Õpetajate hinnangul oskavad paljud neist eesti keelt küllaltki palju, ent häbenevad seda rääkida.» Et keeleõpingute eest tasub firma, on töötajad Erilaiu kinnitusel eesti keele omandamisest ka huvitatud. «Kõik keeleõppe läbinud töötajad seome ka kindlaks tähtajaks sõlmitud töölepinguga, et nad ei läheks kohe pärast koolituse läbimist töölt ära,» sõnas Erilaid. Kontrolli tulemused • Keeleinspektsioon kontrollis Tartus Maxima XX kauplust 23. märtsil. • Selgus, et keelenõue laieneb selles kaupluses 55 inimesele. • 25 inimesel on keeletunnistus olemas, 30 töötajat peavad eesti keelt õppima ja keeleeksami sooritama. Allikas: keeleinspektsioon |
