| WHO andmetel on kõige otsitumaks organiks neerud ja nii näiteks tehti 2005. aastal arengumaades arenenud riikide kodanikele 66 000 neerusiirdamist. Samal aastal tehti veel näiteks ka 21 000 maksasiirdamist ja 6000 südamesiirdamist, kirjutab imdb.com. | | | | VIIMASED KOMMENTAARID | jack sparrow
Nii odav ongi siis 1 neer
|
|
«Nii neeru- kui ka maksasiirdamiste nõudlus suureneb pidevalt,» sõnas WHO esindaja. WHO kutsus samas arenenud riike üles rohkem oma surnud kodanike organeid siirdamiseks kasutama ja mitte lubama neid osta arengumaadest. «Kuna inimene on võimeline elama ka ühe neeruga, siis on Kolmanda Maailma riikide elanikud hakanud massiliselt oma neere müüma,» lisas esindaja. WHO andmetel on Pakistani maapiirkondade külades 40 – 50 protsenti elanikest oma ühe neeru lasknud eemaldada ja maha müünud. Pakistani kirurgi Farhat Moazami sõnul makstakse neeru eest keskmiselt 2500 dollarit (29 250 krooni). Organi omanik saab sellest summast ainult poole, teine pool läheb vahendajale. Lääneriikide doonoriturismi lehekülgedel seisab, et arengumaadest võib juba nii madala hinna nagu 12 000 – 20 000 dollari (140 400 – 234 000 krooni) eest kätte saada täispaketi – organi, siirdamisoperatsiooni ja nädala haiglas. «Nii näiteks Põhja-Ameerikas või Euroopas tehtavad siirdamisoperatsioonid on kaks kuni kolm korda kallimalt,» lisas Moazam. Kirurg Luc Noel sõnas, et tihtipeale rikutakse organiturismi tõttu mitmeid eetika- ja meditsiinireegleid ning ka seadusi. «Organite müük sisaldab endas alati ohte, hoolimata sellest, kas nende eest makstakse raha või mitte. Doonor peab oma organit loovutades olema meditsiinilise järelevalve all, kuid arengumaades tihtipeale eiratakse seda. Surnud isikutelt võetavad organid aitaksid doonorite terviseriske ja organitega kaubitsemist vähendada,» lisas Noel.
Toimetas Inna-Katrin Hein, PM online |
