Esimene pommiotsijarobot, mida USA sõjaväelased praegu katsetavad, kannab nime Fido. Senised tuleproovid on läinud edukalt ja juba on Fido loojale, Massachusettsi osariigis Burlingtonis tegutsevale firmale iRobot Corporation esitatud tellimus saja sellise roboti tootmiseks. Moodsad pommiotsijad peaks sõjaväelasteni jõudma lähemate kuude jooksul. Praegu on USA ja tema liitlaste relvajõudude käsutuses Iraagis ja Afganistanis umbes 5000 robotit, veel 2004. aastal oli neid 150. Ennekõike leiavad nutikad masinad rakendust hoonete ja koobaste läbiotsimisel, kuid neid kasutatakse ka miinide ja maanteekraavi peidetud pommide leidmiseks.Robotite pealetung Varsti viiendat aastat tuurivas Iraagi sõjas kulutatakse inimeste elu ja tervise säästmiseks üha rohkem raha robotite arendamisele ning kahel suuremal USA robotitootjal on seetõttu käed-jalad tööd täis. Näiteks andis Foster-Miller hiljuti üle tuhat uut robotit, iRoboti mullune toodang ulatus 385 robotini. 2005. aastal tootis firma neid 252 . Et ameeriklastel on sõjaväes robotite juurutamisega tõsi taga, näitab ka selleks tarbeks eraldatava raha hüppeline kasv: kui lähema viie aasta jooksul võib robotitele kulutada 4,2 miljardit krooni aastas, siis 2004. aastal ulatus vastav summa napilt üle miljardi. Ka Fido kuulutab sõjaväerobotite arengus uut ajajärku, täpsemalt öeldes uue põlvkonna robotite pealetungi. Fido olulisim osa on selle «nina» ehk sensor, mis lõhkeaine tuvastab. Kui robot midagi plahvatusohtlikku leiab, saadab see robotit juhtivale operaatorile teate ning lisab kaadri videokaamera salvestusest. See tähendab, et robotit juhtiv inimene võib olla ohutus kauguses ja plahvatuse korral tuleks vaid robot maha kanda. Praegu kasutatavate robotite operaatorid peavad midagi kahtlast leides seda ise sensoriga surkima minema või püüdma sensori kuidagi roboti külge kinnitada. Lisaks on Fidol enam kui kahe meetri pikkune painduv «käsi», nii et see saab hakkama ka näiteks autode sisemuse ja põhjaaluse kontrollimisega. Kuidas täpselt Fido ja selle sensorid töötavad, ei soostu sõjaväelased muidugi avaldama, sest seda infot kasutaks vaenlased kohe kurjasti ära. Robotid on haavatavad Ent robotitel on ka puudusi. USA kaitseuuringute keskuse vanemnõuniku Philip Coyle’i sõnul on Fido ja teiste sedalaadi robotite suurim miinus asjaolu, et need kipuvad lõhkekehaks pidama ka tibatillukest kogust lõhkeainete jääke ning robotite sensoreid võivad segadusse ajada ka näiteks suits ja muud sedalaadi ained. Ka pidas ta robotite kasutamise puuduseks asjaolu, et igal robotil peab olema operaator, et Fido-sugused seadmed suudavad liikuda ainult üsna tasasel pinnal ning purunevad kergesti. Arvestades, et iga roboti eest tuleb maksta pea kaks miljonit krooni, on neil ehk tõesti liiga palju haavataid kohti. |
